|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Halliku küla
Halliku küla asub looduslikult kaunis kohas, tüüpilisel vooremaastikul. Naaberkülast Assikverest lahutab Hallikut Haavakivi jõgi.
Külas on kakas mäge - Rajamägi ja Linnamägi. Mäed on olnud külarahva kooskäimise paik. Halliku kandis on räägitud Kodavere murret, vanema põlvkonna seas kõneldakse seda tänapäevalgi.
Esimesed teated küla kohta pärinevad 1582. aastast. 18. sajandi keskpaigast kuulusid Halliku ja Assikvere küla Halliku karjamõisa alla, see omakorda oli Saare mõisa koosseisus. Mõisa alal oli 9 allikat, nendega seostatakse küla ja mõisa nime. Suurimast allikast suunati vesi mööda tellistest valmistatud trassi mõisa peahoonesse, trass avastati mõni aasta tagasi kaevetöid tehes. Ka tänapäeval käivad inimesed allikast nii joogiveeks kui ka ravimiseks vett võtmas. Tänaseni on säilinud ka mõisa puidust häärber.
Pärast mõisa võõrandamist (1919) andis riik mõisa südame Vabadussõjas osalenud Karl Aumetsale, kelle järeltulijad võtsid taasiseseisvunud Eestis selle talukohana uuesti kasutusele.
1785 asutati Hallikul algkool, 1969. a. see suleti. 11937. a. asutatud Halliku Maanaiste Selts ja kool olid kohaliku rahva kultuuri alustalaks ja edasikandjaks. 1997. a. 24. II halliku Maanaiste Selts taastati.
Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Autoriõigus: Jõgeva Maavalitsus, 2009 Tallinna Raamatutrükikoda.
|
|
|
|
|
