17:27 kolmapäev, 01.12.2021
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Vitsjärve küla

Vitsjärve küla asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 64 inimest.

Witsjärw wõi Wirtsjärw
Pilistwere kihelkonnas on üks Wana Põltsamaa walla küla, Witsjärw nimi. Ta seisab wasakut kätt selle tee ääres, mis Pilistwerest Põltsamaale läheb. Üks wana jutt räägib, et Wõrts- wõi Wirtsjärw wanal ajal kunni sinna maale olla ulatunud. See wõib wõimalik olla, sest sood, mis küla lõunapoolse küljega kokku puutuwad, on Wõrtsjärwe äärsete soodega ühenduses.
Teine wana jutt räägib, et see weike, umbes 1/2 wersta pikk ja 4 wakamaad lai weike soo, Witsjärwe küla keskel, olla wanaste järw olnud, keda Witsjärweks kutsutud. Selle järwe kaldal olla tihedasti inimesi elanud, kes põllutööd teinud ja järwest kala püüdnud, kus neid rohkeste sees olnud. Palwetamise ja ohwerdamise kohaks on neil suur kiwi olnud, mis Kabina talu ligidal, paar wakamaad soo kaldast eemal, maantee ääres, seisab. See järw olla wiimaks sealt ära wajunud, aga järgmise loo järel. "Ühel abielupaaril olnud wäga ilus sinisilma tütar. Kui ta täis kaswanud, hakkanud noored mehed, warsi tema ümber libitsema, aga neiu ei ole kellegi poole hoidma hakanud. Wiimaks juhtunud omaeti üks wäga kena poiss sinna, see hakanud neiut armastama ja saanud ka "ja" sõna, mille peale warsi pulmad pidanud olema. Noormees leidnud aga teise weel kenama neiu ja jätnud endise maha. See kurwastanud üliwäga sellepärast, et ta nõnda petetud saanud, ja käinud alati järwe ääres nutmas. Ühel õhtul, kui õiete müristanud ja wihma maha woolanud, läinud neiu salaja majast wälja, mida aga wana isa märganud, ja paha aimates, temale järwe ääre järele läinud. Küll ta otsinud ja hüüdnud teda, aga ei wastust kusagil. Korraga kuulnud ta, et üks suur "sulps" on olnud. Ta tõtanud kohe sinna ja näinud, kuidas tütreke laenetes ülesse ja alla wajunud. Ta läinud kohe lootsikuga appi, aga enne, kui ta ligi saanud, olnud tütreke juba põhja wajunud! Wanake olla meele ära heitmisel wandunud: kadugu see järw siit! Korraga hakanud wesi järwes wahutama ja lainetama ja langenud suure mürinaga alla. Hommikul olnud kuiw muda asemel."
Seal ümberkaudu on pae põhjaga maa, kus sagedaste siin ja seal kuristikud on, kuhu wesi maa alla jookseb. Neid aukusi on ka madala soode ääres, mis wett alla neelawad. Selle Witsjärwe soo ääres Witsjärwe kooli koplis olla pae wahel praegu kaks niisugust neelu auku, kust soo ülearu wesi ära langeb. - Wõimalik wõib olla, et need kuristiku augud enne kinni olid, kui järw seal alles oli. Wiimaks läksiwad nad lahti ja wesi wajus maa alla.
Selle soo ligidal on suur ohwri kiwi. Selle kiwi seljas on palju ümmargusi augukesi, mis sarnased on, kui keegi palja jala kannaga mulla sisse oleks keerutanud. - Kiwi ümbrusest olla ka wähä kaewatud, kus mõni kord mitmed wanad asjad, kui sirbid, kirwed jne. on wälja tulnud, mis tuha segi sees on olnud. Ka üks ümmargune kiwi, kellel keskpaiga kohalt auk kahelt poolt sisse puuritud, on sealt leitud. Wana jutu järele olla ennemuiste üks mõis seal ligidal olnud.
J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee