19:53 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Sulustvere küla

Sulustvere küla asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 106 elanikku.
Tänapäeva küla, põldude ja kivikalmete omavaheline paigutus viitab sellele, et Sulustvere küla võib kuuluda Kesk-Eesti vanimate paiksete külade hulka.

Sulustvere külas, Jõgeva-Põltsamaa maanteest 80-150 m põhja pool on kolm kivikalmet I aastatuhande esimesest poolest. Kalmed on tähistatud kaitsetahvlitega ja teelt hästi nähtavad. Kalmetest on leitud põletamata ja põletatud luid.
Kalmete-aegne asulakoht on paiknenud ilmselt oja ääres praeguse küla all, kus esineb muinasaegset kultuurkihti ja kust on kogutud noorema rauaaja keraamikat.

Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Jaan Jung kirjutab:

Kalme Kurista wallas, Jõgeva pool Sulustwere kõrtsi, mida Hundiaugu mäeks kutsutakse. Sealt olla paarikümne aasta eest tagasi kaewatud ja palju inimeste luid leitud. Mäe pikkus 42 sammu, laius 14 sammu.

Kalme Kurista wallas Sulustwere külas Junujaagu talu põllu sees, 30 sammu igapidi suur, mida "Kitse künkaks" kutsutakse. Selle künka pealt leitavat praegu surnute luid, millest rahwas kõneleb, et selle künka peal ükskord surnuaed olla olnud. Seda tunnistawat ka seal ümberolewate põldude nimi, mida "Kabeli wärati põldudeks" kutsutavat.

Paari wakamaad Kitsekünkast hommiku poole on tee ääres üks paari sammu laiune raudkiwi. Räägitakse, et musta katku ajal Sulustwere külas palju inimesi olla ära surnud ja Kitsekünka ümbrusesse maha maetud. Nimelt olla selle eesnimetatud laia kiwi kõrwa üks peremees "Moke Jaan" kõigi sängi, riiete, naise ja kolme lapsega maha maetud.

J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000

Omapärane on väike ringikujuline Maandi talu kalmistu küla serval, piiratud sireliheki ja kiviaiaga.

Sulustvere lähedal Suur-Aru talus on kirjamehe Tõnu Sanderi (1868-1894) sünnikodu. Tõnu Sander on avaldanud teose "Eesti kirjanduse ajalugu I-II".

Endises Sulustvere kõrtsihoones sündis Ott Raukas (1911-1962), "Estonia" teatri ooperisolist, estraadilaulja. Sünnimaja on ümberehitatud kujul säilinud.

Paar kilomeetrit Sulustverest Põltsamaa poole on Kanavere. Palju jutte räägitakse kunagisest Kanavere lossist, mille aset märgib metsa all telliskivipurune maa.
Veel räägitakse Kanavere järvest, mis varem asunud Põltsamaalt seitse versta Jõgeva poole Kanavere talu väravas. Muistendi järgi rännanud siinne järv ükskord meelepaha pärast ära Tartu kreisi, kus ta praegu seisab ja Ilmjärve nime kannab.

Ohwri kiwi
Ohwri kiwi Kanavere mõisa maa sees, umbes 2 wakamaad suurest teest paremat kätt Jõgewa poole sõites. Seal on kaunis suur ja lai kiwi, mida rahwas ohwri kiwiks kutsub ja kelle ligidalt wanu rahasid ja wanu sõjariistu olla leitud, keda E. Pralits Õpetatud Eesti seltsile olla saatnud.

J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee