04:24 teisipäev, 07.12.2021
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Saare küla

Saare küla asub Jõgeva maakonnas Saare vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 263 inimest.

Kääpa küla asub Kääpa jõe keskjooksul Tartu-Jõhvi maantee ääres. Arvatakse, et jõgi ja küla on nime saanud seal asunud matmiskohtade ehk kääbaste järgi. 2006. aastani oli küla nimi Saare. Nüüdispiires moodustati Saare küla (samanimelise majandi järgi) 1977. a. Alnavere, Lepiku ja Nautrasi küla osadest. Kirjalikult on kõige varem, 1585. a. mainitud Alnaveret (Alinauer).
Külas elab üle 200 inimese. Kääpa tähtsaimad tööandjad on Saare vallavalitsus, Saare hooldekeskus, sihtasutus Kalevipoja Koda ja Saare loodusmaja.
Küla turismiobjekte seob ühine nimi - Kalevipoeg. Muistendite järgi on Kääpa külas Kääpa jões Kalevipoja hukkumise koht: vägilase jalad lõiganud läbi tema enese mõõk.
Kalevipoja teemat hakati turismi eesmärgil kasutama praeguse aastatuhande alguses, kui suleti kohalik Saare kool. 1929. a. kohalike talupoegade ehitatud koolihoonesse rajati Kalevipoja muuseum.
Tähtis sündmus Kääpa külas on iga-aastane kalevipoja päev.
Kääpal tegutseb Saare valla metsateater, kelle etendust "Legend " on tunnustanud Eesti Harrastusteatrite Liit.
Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Autoriõigus: Jõgeva Maavalitsus, 2009 Tallinna Raamatutrükikoda.

Palamuselt 14 km kaugusel on endise Saare mõisa ase. 1730. a. valminud barokkstiilis häärber oli oma aja üks luksuslikumaid mõisahooneid, mille rikkaliku viimistlusega sise- ja välisarhitektuur oli terviklikult lahendatud.
Kaudselt on Saare mõis seotud ka eesti kirjanduslooga. Juhan Liivi "Käkimäe käos" esineva hullu krahvi prototüübiks oli 19. sajandi esimesel poolel Saare mõisa omanikuks olnud Gotthard Johann Mannteuffel.
Saare park (1,5 km kaugusel Tartu - Narva maanteest) Saare voore kõrgel lõunaotsal on ümbritsetud põldudest eraldatud teede ja tihedate hekkidega. Pargi juurde kuulub suur parkmets Saare järve kallastel. Pargis kasvab rohkesti tammesid, saari, vahtraid, pärnasid; vähem on okaspuid.

Saare järve ehk Saarjärve (pindala 27 ha, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 5,6 m) põhjakaldal kasvab põliseid tammesid, kaski, haabu, suur pihlakas (ümbermõõt 1,3 m), ka lehiseid ja teisi võõrpuid. Järvest edelas, soise heinamaariba taga on sanglepamets. Lustsaart järve lõunakaldal katab kaunis männimets, põhjakaldal on ilus supluskoht. Järve ümbritsev mets ja endise Saare mõisa juurest järve äärde viiv puiestee (nn. hekitee) on looduskaitse all.

Kääpa jõgi on tuntud rahvuseeposest "Kalevipoeg". Muinaskangelast, kelle tegusid Jõgevamaal meenutavad nii paljud kohad, tabas surm Kääpa jões ta enese mõõga läbi. Kalevipoja mõõk lebavat Kääpa jões silla lähedal Halliku ja Saare mõisa vahel. Ilusa ilmaga võivat vees seda näha.

Kuni 12. eluaastani elas Saarel geodeet ja astronoom Carl Friedrich Tenner (1783-1859). 1812. a. isamaasõjas sai ta mitu ordenit ja kuldmõõga ning talle omistati kindrali auaste ja senaatori tiitel. Tema nimega on seotud geodeesiateaduste rajamine Venemaal. C. Fr. Tenner oli Vene Teaduste Akadeemia auliige. Teadlase elutee lõppes Varssavis.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee