04:13 teisipäev, 07.12.2021
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Pedassaare küla

Pedassaare küla asub Jõgeva maakonnas Saare vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 22 inimest.
Jõgeva maakonnas, Kagu-Eesti lavamaa ja Vooremaa vahelises orundis on kolmejärveline (Jõemõisa, Papi ja Kaiu järv) järvestik, mis moodustas II-IV Peipsi jääpaisjärve lahe, pärast seda perioodi aga kujunes iseseisvaks järveks. Praeguste järvede asemel on olnud suurem järv, mis hiljem veetaseme alanemise, muda kogunemise ja kinnikasvamise tagajärjel on muutunud mudasteks, kitsaste väinadega ühendatud järvedeks. Nende veetase on pärast Kääpa jõe süvendamist (aastail 1910-15) alanenud umbes 0,5 meetrit ja on praegu 39,8 m üle merepinna.
Tõenäoliselt kuulus siin asunud suurema järve juurde ka pisut üle 1 km ida pool asuv Jõemetsa Särgjärv.
Suurim on Kaiu järv (suurus 130,3 ha, suurim sügavus 3,0 m), järgnevad Jõemõisa (ka Jõe-) järv (pindala 64,2 ha, suurim sügavus 3,2 m) ja Papijärv (pindala 29,3 ha, suurim sügavus 2,8 m). Kõikide järvede keskmine sügavus on 2,6 m. Järvede vahel on soise põõsasniiduga kaetud Heinassaar, Papijärves väike pajuvõsane Linnussaar, Jõemõisa ja Kaiu järve vahel Pedassaare (ehk Lustsaare) nimeline liivane poolsaar, millel kasvab männik.
Järvestik on tervikuna õige liigestatud ja keerulise kaldajoonega. Kaldad on kõikjal madalad, enamasti mudased, ainult Kaiu järve kirdeosas leidub liivast kallast; siin on paadisadam, soome saun ja rida suvilaid. Suvilaid leidub ka Jõemõisa järve idakaldal.
Järved on seotud rahvajuttudega. Kaiu järv olevat ulatunud Kalevipojale kaelani. Keset Kaiu järve olevat põhjas kaks raudkasti, ühes hõbe, teises kuld. Kääpa jõega on seotud Kalevipoja surma lugu. Maastiku ilu tõttu on Kaiu ääres olev Tammeluht võetud kohaliku looduskaitse alla.
Jõemõisa järvest ligikaudu 2 km idas Sõeru metsades asetsev 7,1 ha suurune Jõemõisa Särgjärv on erakordselt madalaveeline (suurim sügavus idakalda juures kuni 0,6 m). Tuntud hüdrobioloog M. zur Mühlen pidas järve üheks huvitavamaks omaaegsel Liivimaal, kes 20. sajandi alguses sai vee sügavuseks 3 jalga (umbes 90 cm). Järve piirab raba, mis eemal asendub metsaga,
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee