19:00 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Pajusi küla

Pajusi küla asub Jõgeva maakonnas Pajusi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 118 elanikku.

Pajusi küla kaotati 17. sajandil ja asutati mõis. 1721. a. kinkis Peeter I mõisa sõjaliste teenete eest riiginõunik H. v. Fickile. 18. sajandi lõpust kuni võõrandamiseni kuulus Pajusi mõis Luige, Nurga, Uinvilja karjamõisaga, aga samuti mitmete naabermõisatega Wahlide suguvõsale. Eesti kultuurilukku on läinud Heinrich Wahl, keda peetakse esimese eesti lugejatele määratud luulekogu "Monned laulud" (1806) koostajaks ja tõenäoliselt on ta ka mitmete valimikus leiduvate luuletuste autor. Karl Gustav v. Wahl sai Aleksander I-lt aadlitiitli teenete eest, mida ta oli osutanud moona muretsemisel Vene sõjaväele 1812. a. Isamaasõjas.

Pajusi mõisasüdames on osaliselt säilinud Pajusi mõisahoone (häärber on kaotanud ühe tiiva) ja abihooneid; mõisakeskus koos pargi ja tootmishoonetega ulatub jõe vasakkaldale. Eesti Vabariigi ajal töötasid siin vastaskallastel Pajusi ja Adavere mõisa veskid. Vee ülespaisutamise tõttu kannatasid kohalike talupidajate heinamaad ja nii võeti 1930. aastate keskel tamm maha. Enne toimus aga viimane pidulik jahvatamine Adavere veskis. Pärast tammi mahalaskmist süüdati lõke, istuti koos ja meenutati vanu aegu. Nüüd on neist veskitest järel vaid mõned kivinukid.
Jõe ääres on alles veel kunagine Pajusi mõisa piiritusvabrik, mida kolhoosiajal kasutati puutöökojana.

Üle jõe ehitatud sõidusild lasti õhku 1944. a. sõjasügisel. Hiljem oli ajutine jalgsild, uus sõidusild ehitati jõele 1990-ndatel aastatel.

Pajusi mõisapark (pindala 5,4 ha) on rajatud 19. sajandi keskel. Peaallee hargneb pargi keskel kaheks: lõunapoolne haru suundub endiste tootmishoonete juurde, põhjapoolne Põltsamaa jõe äärde. Pargis on kaks põhjaveetoitelist tiiki. Puudest on ülekaalus saared, harilikud tammed, vahtrad, jalakad, pärnad, arukased, toomingad. Samuti esineb siberi nulge, mände, kuuski, siberi lehiseid.

Pajusist Pisisaare poole sõites jääb tee äärde Pajusi mõisaomanike von Wahlide surnuaed. Kabel on taastatud tänu Wahlide suguvõsa liikmetele.

1920. aastal oli plaanis asutada Pajusi mõisa keskusesse alampõllutöökool, mis siiski jäi finantsiliste raskuste tõttu avamata.

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee