08:42 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Omedu küla

Omedu küla asub Jõgeva maakonnas Kasepää vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 119 elanikku.
6 km pikkune Omedu küla asub Peipsi järve ja Omedu jõe vahel. Omedu jõeks nimetatakse Peipsi loodeosa ühe suurima - Kullavere jõe - Kääpa jõe suudmest alamal asuvat lõiku.
Omedu küla on esimest korda mainitud 1590. a. (Ommieden). 1851. a. elas Omedus 203 eestlast ja 11 venelast. Köögiviljakasvatusele panid aluse vene asukad. Eesti rannarahvas ühendas kalapüügi maaviljelusega. Mööda Omedu jõge parvetati palke.
Omal ajal oli aktsiaselts Silva - Omedu puupapivabrik ja lauasaagimise koht - piirkonna tähtsamaid tööstusettevõtteid (1923. a. töötas seal üle 200 inimese). Tähtis ettevõte oli Guźovide nahaparkimistöökoda.
Kuni silla ehitamiseni 1957 sõitis üle Omedu jõe parv, mis vedas inimesi, hobuveokeid ning hiljem ka autosid. Parvele mahtus korraga 4 hobuveokit, sellega veeti üle isegi GAZ-tüüpi veoautosid.
1938. aastast kuni 1941. aastani oli Omedu piirivalvekordoni legendaarne ülem laskmise maailmameister Eduard Seren (Zereen, aastast 1939 Saarepere). Ta langes metsavennana taganevate Nõukogude vägedega peetud lahingus.
1999. a. asutati Omedu Külaselts, mis käib koos 1898. a. valminud endises Omedu koolimajas. See koolihoone ehitati veel vanema, 18. sajandil ehitatud koolomaja asemele. Kool lõpetas tegevuse 1962. a.
Omedu jõesuudmes on puhkekoht ja Kalevipoja kivi - Rookivi, mille ta olevat visanud lammast murdva hundi pihta. Jõesuudmes on kaks kaid kalalaevade jaoks, piirivalve paadisild ja vaatlustorn.

Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Autoriõigus: Jõgeva Maavalitsus, 2009 Tallinna Raamatutrükikoda.

Arhitektuurimälestisena väärib tähelepanu Omedu keskus (arh. A. Eigi), mis ehitati aastatel 1981-88 S. M. Kirovi nim näidiskalurikolhoosile. Punasest tellisest hilismodernistlik telgsümmeetrilise kompositsiooniga hoonestu paikneb Omedu jõe kaldal metsa raadatud uudismaalapil. Esimestena valmisid 1982. a. haldus- ja tootmishoone. Ristikujulise põhiplaaniga, keskosas kahekorruseline haldushoone on kuivavõitu monumentaalse vormikõnega, eripäraks majatiibade ümarad otsad. Haldushoone on kaetud galerii kaudu ühendatud ühekorruselise tootmishoonega, mille fassaadikujundus lähtub historitsistlike ehitiste laadist, seinapindu liigendavad lamedad kaarsillusega aknaorvad. Samalaadsed on ka lähedased abihooned (pumbajaam). Tootmishoone jätkuna valmis 1988. a. söökla (arh. A. Eigi, proj. 1983).
Naabruses asuvad 4-korterilised elumajad (samasugused on Vergis) ning ühepereelamud.

Toivo Kreek, Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1987.

Arhitektuurimälestisena on vaatamisväärne ka Omedu sild Tartu - Mustvee maanteel üle Omedu jõe.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee