01:26 teisipäev, 13.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaVallad
  Iisaku vald

Iisaku vald asub Ida-Virumaa lõunaosas; 257,62 ruutkilomeetrit, elanikke 1477 (2003). Keskus Iisaku alevikus.
Paikneb Alutaguse madaliku lõunaosas, Kauksi ja Kuru küla kohal ulatub Peipsi rannikule. Pinnamoe muudavad vahelduvaks Iisaku-Illuka oosistiku edelapoolmik (kõrgeim koht Tärivere mägi) ning Kullamäe, Pootsiku ja Varesmetsa lava. Valda läbivad keskjooksul Alajõgi ja Rannapungerja jõgi. Suurim järv on Imatu järv (27,8 ha), puhkemajanduslik tähtsus on Jõuga järvestikul. Valla piires asuvad osa Muraka looduskaitsealast ning Agusalu ja Kivinõmme maastikukaitseala. Riigimetsamaad majandavad Iisaku ja Alutaguse metskond.
Majandus-, haridus- ja kultuurielu on koondunud Iisaku alevikku, puhkealana ja suvituskohana on tähtsaim Kauksi rand.
Valda läbib Jõhvi-Tartu maantee. Suurimad tööandjad on puidutöötlemisettevõtted ja avalik sektor.
Varasem Iisaku vald (1939-40 Tärivere) kuulus Virumaasse ja 1949-50 Jõhvimaasse. Rajoonide moodustamisel (1950) arvati tollased Iisaku, Jõuga, Katase ja Vaikla kn Jõhvi rajooni piiresse.
Iisaku külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 26. IX 1991.

Iisaku kihelkond hõlmas Virumaal nüüdse Iisaku ja Tudulinna valla ning suurema osa Alajõe ja Illuka vallast. Muinasajal kuulus Alutaguse ja Lemmu kihelkonda ning oli 11. sajandini hõredalt asustatud. 11.-12. sajandil tuli sinna idast vadjalasi, nende iseloomulikud muistised on laibamatustega kääbaskalmed (Jõuga, Lähtepea). Asustuse tihenemine jätkus 13.-16. sajandil; sel ajal elas Iisaku alal ka venelasi, nende hulk suurenes alates Venemaa-Liivimaa sõja ajast (saabus mitmel põhjusel põgenenuid). Rootsi võimu ajal siirdus osa venelasi luteri usku.
13. sajandist aastani 1654 kuulus ala Jõhvi kihelkonda. Omaette kihelkond oli Iisaku 1654-1744 ja 1867. 1744-1867 kuulus piirkond Jõhvi ja Viru-Jaagupi kihelkonda.
Iisaku kivikirik valmis 1846, põles 1893 ja taastati 1894. 19. sajandi II poolel, hoolimata tsaarivõimu venestuspüüdeist (Kuremäe), vene päritolu rahvastik (nn. poluvernikud) eestistus, nii et vene keel jäi valdavaks ainult Peipsiäärseis kalurikülades.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003

Materjal Iisaku valla koduleheküljelt:

Vaheldusrikas Iisaku vald asub maakonna lõunaosas, Jõhvi–Tartu maantee ümbruses ja hõlmab 5 km laiuse lõigu kaunist Peipsi põhjarannast. Valla 258 km2 suurusel territooriumil elab ca 1500 inimest, neist ligi 1000 Iisaku alevikus, ülejäänud 17-s väikekülas. Lisaks lõpututele marja- ja seenerikastele metsadele ning suurtele soodele ilmestavad valla loodust Iisaku – Illuka oosideahelik, Pootsiku – Varesmetsa mandriluited ja muidugi imepärane, laulvate liivade ja luidetega Kauksi rand, kus asub Eesti suurim väljaehitatud telkimisala.
Lõuna-Alutaguse metsad on alati olnud hõredalt asustatud. 11.–12. saj saabusid idast siia vadjalased, 15.-16. saj lisandus venelasi, kes hiljem assimileerusid. Kuni 1654. a kuulus piirkond Jõhvi kihelkonda, seejärel oli kuni 1744. a ja alates 1867. a taas omaette Iisaku kihelkond, hõlmates ka enamikku praegustest Tudulinna, Alajõe ja Illuka valdadest.

Iisaku valla idaosa
Iisakust idas asuva, Agusalu maastikukaitseala koosseisu kuuluva Valgesoo ümbruses leidub kuni 20 m kõrguseid pohla-palumännikutega kaetud mandriluiteid, mida nende kaarja kuju pärast venelased kriivadeks nimetama hakkasid. Sageli on kriivade vahel soosiilud või rabalaigud, neid näete nii Vaikla -Varesmetsa kui Vaikla -Imatu teel, viimaselt keerab teeharu soo kirdenurgas asuva suhteliselt suure (28 ha) Imatu järve lähedale, mis on jäänuk hiiglaslikust Alutaguse kohal loksunud jääpaisjärvest. Looduslembestel jalgratturitel on siinkandis palju avastamist, boonuseks on metsade seene- ja marjarikkus.
Alajõe teel, endise Vaikla vesiveski kohal asub uus avar forellipüügi- ja –söögikoht ning kämping (tee keerab pärast Alajõe silda). Järgmises, Pootsiku külas on vana mõisapark ja mälestuskivi bakterioloog Karl Happichile, kes avastas keefiri tootmiseks vajaliku piimhappebakteri. Väleda oja kaldal asuvast Tagametsa talust on hea põnevaid loodusretki alustada.








VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee