06:20 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaKülad
  Järve küla

Järve küla asub Ida-Virumaal Kohtla vallas Kohtla-Järve linna kirdepiiril. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 706 inimest. 1.jaanuaril 2010. a. oli elanikke 657.

Muistne Järve küla paiknes praeguse Kohtla-Järve linna maa-alal. 1241. a. kandis see Tõrvasküla nime ja oli 3 adramaa suurune. 15. sajandil rajati Tõrvasküla asemele Järve mõis, mille piirkonda praegu tunneme Järve külana.

Järve pargi põhjaloode osas kuulub riikliku kaitse alla asulakoht.

Endise Järve mõisa või küla maalt leiti 1927. a. kraavi kaevamisel 0,5 m sügavuselt kasetohtu mässitud aare. Kahjuks kandsid leidjad osa aardest laiali. Muuseumi on jõudnud üks oimurõngas, 10 helmest, 2 katkist kaelavõru. Järve aare sisaldab meil üsna haruldase rombiliste laienditega hõbedast oimurõnga. Selliseid oimuehteid kanti II aastatuhande esimestel sajanditel Novgorodi- ja Pihkvamaal.

Viikingiaegne ohvripaik asus Järve küla Laasiku talu maal Järve asundusest umbes 2,5 km edelas. Leiukoht, mis asus endisel soisel karjamaal, kuivendati 1932. a. ja võeti põllu alla. Kündmisel leiti peamiselt turbamulla kihist värvilise metalliga inkrusteeritud pideme ja käekaitsega mõõk. Mõni aasta hiljem leiti veel odaotsi, mõõgaosi jm., 1937. a. korraldatud kaevamistel (A. Vassar) veel terve hulk roostetanud ja purunenud relvaosi. Muid leide kaevamistel ei saadud. Arvatavasti on relvad omal ajal ohverdatud vette - allikasse või järve. Ühtekokku on leiukohalt kogutud ligi veerandsada mõõgapideme osa nuppe, kaitseraudu, pidemerootsu tükke - ja kümmekond odaotsa.

1946.-47. a. kaevati Järve algkooli juures läbi kaks tarandkalmet, kust saadi ehteid ja mõned tarberiistad. Leiumaterjali järgi arvatakse, et kalmed rajati sajandi lõpul ja neid kasutati paari aastasaja jooksul. Tallinna tee ääres paiknenud kivikalmed on hävinud alles mõni aeg tagasi.

Järve suurim huviväärsus on kindluselamu ehk vasallilinnus. Säilinud on selle 16. sajandi esimesel veerandil ehitatud 2 m paksuste müüridega hoone kaks alumist korrust, kolmas korrus hävis kas Liivi sõja või Põhjasõja ajal.
Aastatel 1966 -76 tehti siin kunstiteadlase Villem Raami juhtimisel väliuurimis- ja taastamistöid. V. Raami arvates ehitati Järve kindlustatud mõisamaja Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi valitsusajal, seega 16. sajandi esimesel veerandil.

Endise Järve mõisa territooriumil paiknes Friedentali-nimeline väikemõis, kus aastail 1795-97 elas näitekirjanik August von Kotzebue (1761-1819).

1916. a. rajati siin esimene põlevkivi proovikaevandus Eestis.




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee