13:10 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaKülad
  Jõuga küla

Jõuga küla asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Tartu-Jõhvi maantee ja Kuremäe tee piirkonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 58 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 53.

Jõuga küla esineb ürikuis esmakordselt 1426. a. (Jowkul, Joleckole), küla nimi on vadja päritolu. 18. sajandil kuulus küla Väike-Pungerja abimõisa alla. 1845. a. oli siin 14 talu.

Jõuga - Illuka maantee ääres asub Eesti suurim kääbaskalmistu, kus on ligi 300 kääbast, kasutusel olnud 11. sajandi lõpust kuni 15. sajandini. Laibamatustega kalmistult on leitud kääbaste vahelt 11. sajandi põletusmatus ja hilisneoliitilist nöörkeraamikat. Jõuga kääpad sarnanevad Peipsist ja Narva jõest idas asuvate kalmetega. Arheoloogide arvates on kalmistu kuulunud ida poolt tulnud vadjalastele.

Jõuga - Illuka maanteest lõuna pool metsa rüpes on neli Jõuga järve. Kõige teeäärsem on Pesujärv (2 ha, sügavus 3,5 m). Järvel on kõrged kaldad, liivane rannariba ja ümber järve pargitaoline okasmets. Pesujärvest paarsada meetrit lõuna pool teisel pool kõrget seljakut on kõrgete kallastega Liivjärv (2,2 ha ; suurim sügavus 8,3 m). Liivjärvest umbes 1 km kirde pool asub Linajärv (1,1 ha; sügavus 7 m). Vanasti leotati selles lina, sellest järve nimigi. Soostunud kallastega Armise järv asub Pesu- ja Liivjärvest üle 1 km lõuna pool ja on Jõuga järvedest suurim (4,4 ha). Rahvajutu järgi olnud Armise järve ääres üks armee laagris, millest tulnud ka paikkonna ja järve nimi. Muistne palktee viinud siit üle soo Varesmetsa alla.

Kahte järsunõlvalist mäge - Ees- ja Taga-Linnamäge peetakse kohaliku rahvatraditsiooni järgi muistseteks pelgupaikadeks.

---
Jõuga

Jõhvi poolt tulles näete Sõrumäel kaunite mändidega küngast, seejärel jõuate avara seljandiku nõlval asuvale Jõuga ristmikule. Siit 1,5 km Illuka (Kuremäe) pool, viimase maja taga vasakul näete Eesti suurimat kääbastikku (ca 260 tk, lisaks 4 kiviringidega ümbritsetud zalnikut), kuhu on maetud siin 12.–14. saj elanud vadjalased. Rohkem kui 100-st läbiuuritud kääpast on leitud nuge ja erinevaid ehteid, sh eestlastele võõraid oimurõngaid.
Veidi edasi paiknevad teest paremal, oosidevahelistes nõgudes kaunid Jõuga järved, mille kallastel on 6 lõkkekohaga RMK puhkeala. Otse tee ääres asub ümbruskonna armastatuim supluskoht, kõrgete liivakallastega Pesujärv (2 ha), siin on parkla, kiik, pingid, hüppetorniga ujumissild ja käimla. Sooja- ja puhtaveelise kuid järsult sügavneva järve (max 9,5 m) ääres tuleb lastega ettevaatlik olla. Ümber järve saab jalutada, siin elab suhteliselt haruldane vesikonn, kelle kullestest kaldavesi suviti kubiseb. Kitsas oosihari eraldab lõunapoolse rohelise vee ja soostunud kallastega Liivjärve, kus samuti on suplussild ja nõlval rahulikumad piknikupaigad. Sinna pääsete ka autoga veidi pärast parklat metsa pöörates.
Üle tee, ilusas okasmetsas asuvad ilmselt II ms aegsed soomukite peitekohad, parklast 600 m Illuka pool viib rada soostunud orgu, õõtsikkaldaga väikese Linajärve juurde. Järvestiku suurim, Armise järv (4,4 ha) asub 2 km lõunas, Jõuga soos, sinna pääseb vaid Taga-Varesmetsast. Ilus oositee jätkub Illuka vallas, kus tee lähedale jäävad Kõnnu järved.
Jõugalt Iisaku pool piki mnt kulgevat kuni 18 m kõrgust oosi nim. Kurgani mäeks, üle selle pöörab kitsas vana teelõik Tammetagusele, kus on kena kiigeplats küla mälestuskiviga. Tärivere peatusest ca 1 km Varesmetsa pool on mälestusmärk 1944. a langenud sakslastele.

Materjal alapealkirjaga -Jõuga- pärineb Iisaku valla koduleheküljelt



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee