19:02 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaKülad
  Auvere küla

Auvere küla asub Ida-Virumaal Vaivara vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 24 inimest.

Auvere küla on esimest korda märgitud kirjalikes allikais 1361. a. Mõis rajati siia Rootsi ajal. 19. sajandi lõpul ostsid selle ära kaks talumeest - Jüri Tamm Vaimastverest ja Mihkel Zimmermann Pajusist. Algul poolitati mõis Vanamõisaks ja Uuemõisaks, kuid hiljem jäi Tammede valdusesse.

II maailmasõjas oli Auvere suurimate lahingute piirkond Eestis. Rindejoon püsis siin 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944.
Mustajõe küla samanimelise jõe ääres hävis II maailmasõjas.
Tänane Auvere on rajatud II maailmasõjas hävinud Auvere küla ja asunduse asemele. Küla alla loetakse ka endine Mustajõe piirkond.

Ajaloost on teada Auvere talupoegade mõisavastane võitlus. 1806. a. rahutuste ajal keeldusid Auvere talupojad mõisale abiteopäevi tegemast, kuid nende vastupanu murti mõne päevaga ja vastuhakus osalenud valla kohtumehed vallandati.

1858. a. esitasid Auvere talupojad mõisale kirjalikud nõudmised muudatuste tegemiseks abiteo normides. Kui talupoegade esindaja mõisa kutsuti, läksid temaga koos ka kõik teised. Selle peale telliti Narvast kohale 20 sõdurit, kelle abiga kord jalule seati: vallatalitaja vallandati, 5 talupoega saadeti tapiga Tallinnasse, ülejäänud said 80 kepihoopi. Ei aidanud ka palvekirja kirjutamine tsaarile. Saadik Mart Maior vahistati, ta sai 70 kepihoopi ja 10 kuud aresti.

1960. aastatel ehitati siia Eesti Elektrijaam, mis lasti täielikult käiku 1973. a. Elektrijaama tuhk viiakse suruvee jõul kilomeetri kaugusele tuhaväljale. Elektrijaama varustamiseks põlevkiviga rajati 1970. a. jaama lähistele Narva karjäär. Narva lähistel töötab teinegi suur elektrijaam - Balti Soojuselektrijaam, mis ehitati aastail 1956-66.

---
24. VII 1944. a. lahing oli üks verisemaid ja kangelaslikumaid Eesti kaitsmisel. Kirjanduses on mainitud selleks päevaks 26. VII, kuid seda on peetud ekslikuks. Sõjatandril olid esimest korda vastamisi eestlased eestlaste vastu. Meiepoolset lahingut juhtis Harald Riisalu, kellele anti seal ülesnäidatud vapruse eest rüütlirist.

Tapluskohal on leida ainult venekeelsete kirjadega kaks mälestist. Punaarmee suurtükiväelasele asetati kivi 1974. a. Teisel, nüüd umbrohtukasvanud mälestussambal on lugeda - Teie kangelastegu on surematu. 1944. a. kangelastele, kes langesid Nõukogude Eesti vabastamise lahingutes. /-/.

Auverest on pärit geodeet ja astronoom Carl Friedrich Tenner, kes võttis osa Struwe meridiaankaare mõõtmisest. Ida-Virumaa turistikaart nimetab mälestusmärki tema sünnikohas. Muulastega uuesti asustatud Auvere külas ei kohanud kedagi, kes sellest oleks olnud teadlik. Kogesin ka, et siinmail rännates emakeelest ei piisa.

Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee