03:03 reede, 18.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaVallad
  Jõelähtme vald

Jõelähtme vald asub Harjumaa põhjaosas Tallinna lähistel; 210,86 ruutkilomeetrit, 5203 elanikku (2003). Keskus Jõelähtme külas.
Paikneb Soome lahe rannikumadalikul ja Harju lavamaal. Vallal on üle 42 km mandri mereranda, mida liigestavad Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga laht, Tahkumäe, Piganeem ja Koljuots ning Ihasalu (Neeme) ja Kaberneeme poolsaar. Saared - Rammu, Koipsi, Rohusi, Umblu ja Malusi saared - kuuluvad Kolga lahe maastikukaitsealasse. Valla lääne- ja keskosa kuulub valdavalt Rebala muinsuskaitsealasse, mille piires asuvad ka Kostivere karstiala, Ülgase pank, Saha kabel, Maardu mõis jmt. huviväärsused. Valla piiridesse jäävad ka Jägala joa kaitseala ja Pirita jõe maastikukaitseala (osaliselt).
Valda läbib Tallinna-Narva maantee ja Piibe maantee.
Metsamaa hõlmab vallast 40 %. Riigimetsamaad haldab Anija metskond (keskus Jägala-Tammikul).
Tegutsevad Loo Keskkool, Kostivere Põhikool, Neeme Algkool, Loo Kultuurikeskus, Jõelähtme ja Neeme rahvamaja ning Jõelähtme, Kaberneeme, Kostivere, Loo ja Neeme raamatukogu. Jägalas asub Kalevi üksik-jalaväepataljoni linnak.
Suurim tööandja on Tallegg (keskus Lool). Arenev tööstus- ja logistikapiirkond on Muuga sadama ümbrus.
Jõelähtme vald (aastani 1939 Jõelehtme vald) püsis rajoonide moodustamiseni (1950). Omavalitsusliku valla staatuse sai Jõelähtme külanõukogu (aastani 1947 Rebala külanõukogu) 16. I 1992.
Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tln., 2003

Jõelähtme kihelkond hõlmas Harjumaal nüüdse Jõelähtme ja Viimsi valla (v.a. Naissaar) ning osa Kuusalu vallast. 13. sajandi alguses kuulus Jõelähtme ala Revala maakonna Repeli kihelkonda, linnus oli Jägala linnamägi. Keskajal oli rannikumadalikul asustus hõre (kaluripered), mujal tihe.
Jõelähtme kirikukihelkond (hõlmas esialgu ka suurema osa hilisemast Harju-Jaani kihelkonnast) moodustati juba Taani vallutuse ajal (u. 1220). Enamik külasid läänistati 13. sajandil; rannikualale asusid sama sajandi lõpus rootslased.
Arvatavasti 15. sajandi II veerandil ehitati Saha kabel.
1829-59 oli Jõelähtme pastor Gustav Heinrich Schüdlöffel.
Maardu talupojad osalesid 1858. a. talurahvarahutustes.
Rahvuslikust liikumisest ja muusikaelust võtsid jõelähtmelased osa võrdlemisi elavalt (1882 asutati Maardu orkester).
1905 põletati Kostivere, Saha ja Ülgase mõis.
1917-41 töötas Jägala-Joal, ajuti (aastast 1909) ka Jägalas, puupapivabrik.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee