22:13 reede, 28.11.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Juminda küla

Juminda küla asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, Juminda poolsaare põhjatipus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Juminda külas 35 elanikku. 1. jaanuaril 2010. a. on elanikke 35.

Esmakordselt on Jumindat mainitud 1290. a. (Jumentake). Jumindal on tuletorn (25 m, ehitatud 1937) ja mälestusmärk 1941. a. augustis Soome lahes hukkunud nõukogude sõjalaevadele (1981).

Keskajal on Jumindal elanud rootslasi. Siin oli ka kabel.
1974. a. leiti siin neljast rooma vaskmündist (Marcus Aurelius, 161-180) koosnev aare.

Juminda poolsaar on Kolga lahe ja Hara lahe vaheline poolsaar Eesti põhjarannikul Lahemaal, lõpeb Juminda neemaga. Pikkus ligi 13 km, laius lõunaosas kuni 6 km. Keskosa (33 m üle merepinna) on valdavalt kivine, idaküljel astanguline. Suurt osa katab okasmets. Asustus paikneb rannikul. Lisaks Jumindale on suuremateks küladeks veel Kolga-Aabla (123 elanikku), Kiiu-Aabla (42 elanikku) Leesi (44 elanikku) , Tammistu (5 elanikku), Tapurla (30 elanikku), Virve (20 elanikku) ning Hara (90 elanikku).
Siin on mitmeid Kalevipoja-lugudega seotud paiku. Nii esineb poolsaare tipus, Juminda neemel suur rändkivi-külv - Kolju vare, mis rahvamuistendi järgi on toodud siia Kalevi neitsi põllega. Lähedases Kolju hauas aga ulatunud vesi Kalevipojale ainult üle saapasääre.
Juminda poolsaare rannikul Tapurla küla kohal meres väikesi saari. Need nn. Tapurla karid koosnevad kruusast ja kividest. Taimi leidub ainult ühel - Rohukaril, teised on päris paljad.

Juminda küla iidsel kalmistul pühitseti 2000. a. jaanipäeva aegu kellatorn, mis tähistab kunagise kabeli asukohta. Vana kabel lõpetuse tegevuse 1867. a. Lähedalasuv Leesi küla tuli rahvahääletusel ühe häälega võitjaks ja uus kirik ehitatud sinna. Juminda kabeli kell viidi Leesi kiriku torni.

Puust kellatorni lähedal on suur kivirahn, millele sisse raiutud Punaarmee Jumandast lahkumise päev - 28. august 1993 ja viisnurk, millel rist peal. Nõukogude ajal oli poolsaarel piirivalve poolt rangelt valvatud raketibaas. Nüüd on külavanem Karli Lambot turistide meeleheaks ja vaatamiseks taastanud tüki endisaegsest okastraadiga riigipiirist ja rehitsetud rannaliivast.

Juminda poolsaare neeme tipus peeti 1941. a. augustis maailma ohvriterohkem merelahing. Kui Balti laevastikku Tallinnast Leningradi evakueeriti, oli sõjalaevade seas ka reisilaevu sunniviisil kaasa võetud Eesti ja Läti kodanikega (ühel laeval ka laulja Georg Ots, kes hea ujujana suutis end 8 tundi vee peal hoida ja uppumissurmast päästa). Laevade põhjalaskmiseks olid soomlased koos sakslastega mineerinud 32 km pikkuse riba, mis algas Juminda neemest ja siirdus põhja. Paarisaja laevalist karavani pommitati lennukeilt, maalt tulistasid kahurid. Sõjaajaloolase Mati Õuna andmeil võis hukkunute aev olla kuni 25 000 inimest. Hukkus 52 laeva, neist esimesena läks põhja Viroonia 1400 inimesega pardal. Lahingu ohvritele püstitati esimene mälestuskivi 1972. a. K. Lamboti algatatud mälestuskivi merelahingu mälestamiseks avati 25. augustil 2001.
(ajalehest Eesti Kirik nr. 32, 22. august 2001)
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee