09:18 teisipäev, 12.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Ardu küla

Ardu küla asub Harju maakonnas Kõue vallas, Tallinna-Tartu maantee ääres, Pirita jõe ülemjooksul Paunküla veehoidla lõunakaldal. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 566 inimest.

Küla on esmakordselt mainitud 1241. a. (Harto).

Ardus on avastatud venekirveste kultuuri kalmistu (III aastatuhande algus e.m.a.). Lahti on kaevatud kaks hauda, kuhu surnud olid maetud põlved kõnksus. Panustena leiti venekirves, kivitalbu, luu- ja sarvesemeid ning nöörkeraamikat. Luustikud on massiivsed, protoeuroopa tüüpi, koljud pikapealised, kõrge näo ja kõigi europiidse põhirassi tunnustega. Leidude põhjal on M. Gerassimov loonud Ardu mehe portreekuju.
Ardu kalmistu lähedusest on leitud veel mitu kivikirvest, mis viitavad lähedal olevale asulakohale.

1 km Ardu koolimajast Tallinna poole lõikab maantee metsaga kaetud pikka seljakut, mille idapoolsel otsal asuv maa-alune kalmistu on andnud sellele Surnumäe nime. Luustikke koos esemetega kaevati sealt välja juba 19. sajandi 80-ndail aastail. 1961. a. jäi osa Surnumäest rekonstrueeritava Tartu maantee alla. Sellele eelnenud kaevamistel (J. Selirand) leiti sealt 54 enam-vähem tervena säilinud luustikku ja 5 koljut; esemelisteks leidudeks olid mõned noad, vitssõled, kirstunaelad ja mündid. Üks 16. sajandi teise poole Tallinna killing leiti "teerahana" surnu suust. Maa-alune kalmistu Surnumäel on tekkinud 12. või 13. sajandil ning seda kasutati matmispaigana 17. sajandini.

Ardu keskuse lähedal asub nn. Peksumägi, kus 1860. a. talurahvarahutuste ajal (suuremaid rahutusi pärast Mahtra sõda) talupoegi karistati.

Ardu külani ulatuvad Paunküla mäed - eriti kõrged loode-kagusuunalised seljakud, mis kulgevad paralleelselt Tallinn-Tartu maanteega Ardu külast kirde pool. Need metsaga kaetud seljakud on tekkinud mandrijää serva ees väljasulanud moreenist. Siin kohtame tükikese tüüpilist “Kõrve” maastikku, millega tutvumiseks võib soovitada matka Ardust Saarnakõrve külla või Kautla ümbrusse, kus põliste laante rüpes leidub vaid üksikuid eraldi asetsevaid metsaperesid.
---
Ardu lahingu Vabadussõja ausammas avati 4. septembril 1932. a. Lõhuti kui kaotasime vabaduse. Taastati 16. augustil 1942. a. Järjekordselt lõhuti. Järjekordselt taastati 23. juunil 1990
- Ole julge Eesti vaenlaste ees. Sinu vabadust kaitseb eesti mees. Siit löödi vaenlane tagasi 6. I 1919.
Obeliski ümbritseb ahelatest koosnev aed ja ausammas kõrgub Tallinna-Tartu maantee ääres. /-/.

Virkko Lepassalu oma järelsõnas raamatule Eduard Grossschmidt, Pealuu märgi all (2. tr.) nimetab, et Ardus olevat ka asunud Kuperjanovi mälestussammas, kus kangelase sõnad - Siiamaani ja mitte üks samm rohkem, taganeda pole enam kuhugi. Liikuvat ka jutt, et see kivi olevat kellegi kamina ees ja V. Lepassalu palub, et need, kes sellest teadlikud on, talle teataks. /-/

Lehtmets, Ly. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee