13:09 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Maardu küla

Maardu küla asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas. 2000. a. elas külas 110 inimest, 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 123.

Maardu küla on esmamainitud mainitud 1241. a. (Martaekilae), mõisa (Maarthe) 1397. a. Küla mõisastati 18. sajandi keskpaiku.

Maardu mõisahoone on ilmekas näide 18. sajandi esimese poole Põhja-Eesti mõisamajast. Mõisahoonet ümbritseb park.
Maardu mõisa taga on vaatamisväärsed iidne hiiemets ja väikeselohuline kultusekivi Hiiekivi.

Maardu linn jääb Tallinn-Narva maanteest põhja poole, Põhja-Eesti lavamaa pangaserva lähedusse. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Maardu linnas 16 717 inimest.

1920. aastail rajati Maardust ida poole Ülgastele esimene fosforiidikaevandus. Seal asus ka esimene rikastusvabrik, mis valmis 1925. a. Maardu asulat hakati rajama koos "Eesti Fosforiidi" uue tehasega endisele Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale.

Fosforiidi esinemine Maardu ümbruses on seotud kauges minevikus ordoviitsiumi ajastul tekkinud nn oobolus-lubjakiviga. Iru, Ülgase, Maardu, Valkla ümbruses ja mujal sisaldab oobolus-lubjakivi umbes meetripaksuse vahekihi, mis koosneb peamiselt sel ajal elanud loomakeste - oboluste karpidest. Karbid koosnevad fosforühendeist, mis ongi tooraineks fosforväetiste tootmisel.

Kaunis on Maardu ehk Liivakandi järv (pindala 64,9 ha, suurim sügavus 1,5 m), mis asub Maardu alevi kohal lõuna pool Peterburi maanteed.
1893. a. laskis Maardu mõisaomanik veetaseme reguleerimiseks kaevata järvest mereni kanali, mille järvepoolsesse otsa ehitati pais koos vesiväravatega. Järgmisel aastal avas keegi vesiväravad ning väljatormav veevool viis kaasa nii vesiväravad kui ka sillavahi maja, uuristades oma teel pinnasesse ligi 10 m sügavuse ja ligi 100 m laiuse jääraku, mida hiljem hakati kutsuma Kroodi oruks. Veevoolust kaasakantud liiv moodustas merre jõudes laialdase liivaranna. Järv jooksis mõne päevaga veest tühjaks ja ta kohale jäi madal soine heinamaa, kuhu hiljem kasvas põõsaid. Seoses uue rikastusvabriku ehitamisega 1939. a. rajati uus pais ja järv taastus.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee