00:12 teisipäev, 24.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Kaberla küla

Kaberla küla asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, Põhja-Eesti lavamaa serval Tallinna-Narva maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 59 elanikku. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 72.

Küla on esimest korda mainitud 1241. a. (Gabriel).

Kaberla Kabeliväli on ainus arheoloogiliselt läbiuuritud ulatuslikum maa-alune kalmistu Harju maakonnas ja kogu Eestis (1955, A. Kustin; 1956, S. Laul; 1958, 1962, 1964, J. Selirand; 1966, M. Aun). Kalmistu asetses lõuna pool Narva maanteed praeguse kruusakarjääri kohal ja sinna on maetud 12. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandini. kalmistul avastati 242 matust, maetud enamikus ristiusu kombe kohaselt, pea lääne poole (4 luustiku pead olid kirde ja ida poole). Esines ka paeplaatidest laotud kirste. Vanemates haudades kuni 13. sajandi teise pooleni esines rohkesti hauapanuseid, eriti ehteid naistehaudades (prill-spiraalpäiste nõeltega linikukeed, ristpäiste nõeltega rinnakees, rombiliste laienditega haakotsised kaelavõrud, kolmest pronkstraadist käevõrud, pronksplekist pealistega noatuped); peale nende leiti kirves ja sirbi fragment. Rohkesti on Kaberla kalmistust ristripatseid - kokku 24, kuna mujalt harju maakonnas on saadud vaid 3 ripatsit. Meestehaudades oli peamiselt tarberiistu (tavalisem nuga), üksikuid ehteid (sõlg, käevõru, sõrmus) ning relvadest 1 heiteodaots ja arvatavasti mõõgavöö. Lastehaudadest saadi peamiselt ehteid (eriti ripatseid, kuid ka tööriistu - kirves ja vikat). 13. sajandi teisel poolel ja hiljem maetute juures hauapanuseid ei ole.

Lähikonnas on põlispuid ja Kalevi-Liiva, mis on seotud Kalevipoja-lugudega. Muistendi järgi leiduvat siin Kalevipoja peidetud varandus, mille kaitseks muinaskangelane kaevanud järve. Suur härg joonud järve tühjaks ning selle asemel olevat praegu ainult lohk. Härg tahtnud tühjaks juua ka Rummu järve, kuid Kalevipoeg löönud härjal pea maha, mispeale loom muutunud kiviks. Härjakivi ehk Kivihärg asus Kaberla külas endise Halliku talu maal, kuid lõhuti 1938. a. Rummu ja Kodasoo vaheline Maksasoo olevat tekkinud Kalevipoja hobuse maksast; soos on alati punane (roostene) vesi.

Kaberla tütarasula on Kaberneeme.

Kaberla oja algab Saunja küla mailt ja suubub Kaberneemes Kolga lahte, pikkus 17 km.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee