10:58 esmaspäev, 22.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaVallad
 
Vaatamisväärsused (2)
 
  Emmaste vald

Emmaste vald asub Hiiumaa lõunaosas; 197,5 ruutkilomeetrit, 1285 elanikku (2003). Keskus Emmaste külas.
Valla piiresse kuulub umbes 63 km mereranda. Randa liigestavad Vanamõisa laht ja Nurstest loodes ja edelas paiknevad lahekäärud, tuntumad eendid on Haldi, Haldreka, Nõrga, Pitkanina ja Tohvri nina ja Tärkma neem (Lee mäkk). Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik; kõrgemad alad (üle 16 m) on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Soela väina ääres vahelduvad rannaniidud ja kadastikud salumetsade ning puisniiduga; põhja pool on põhiliselt männimetsad, kohati leidub soid (osa Õngu soost, Prassi soo) ja lodusid. Valla piires asuvad Sepaste ja Tilga maastikukaitseala ning osa Tihu maastikukaitsealast.
Hiiumaa ringteest on valla piires osa Suuremõisa-Emmaste ja Emmaste-Luidja maanteest.
Sõrul on sadam, mille kaudu toimub Hiiu- ja Saaremaa vaheline otseühendus.
Mets hõlmab umbes 62 % valla territooriumist, riigimetsa haldab Putkaste metskond. Põllumaad on umbes 3300 ha.
Uusi tootmisüksusi on rajatud Emmastesse, Jausu, Leisu, Metsalaukale ja Riidakülla. Suurimad tööandjad on avalik sektor ja mitu väikeettevõtet. Emmaste vald on tuntud ka turismipiirkonnana.

Vald kujunes 19. sajandi lõpul ja kuulus 1946. aastani Läänemaasse. 1945 moodustati valla piires Emmaste ja Leisu kn. Rajoonide moodustamisega (1950) Emmaste vald kaotati, taastati 30. IV 1992.

Emmaste kihelkond hõlmas nüüdse Emmaste valla ala. Keskajal moodustas see Saare-Lääne piiskopi valduste Agape (Sõru) vakuse ning kuulus Käina kihelkonda. 17. sajandil oli Sõrul kabel.
Emmaste kihelkond moodustati 1866, kirik valmis 1867. 20. sajandi algul kiriku lähedal asunud Viiterna küla alevikulaadseks asulaks ja ehitati Sõru sadam.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
  Kõrgessaare vald

Kõrgessaare vald asub Hiiumaa loodeosas; 379.5 ruutkilomeetrit, 1339 elanikku (2003). Keskus Kõrgessaare alevikus.
Piirneb loodes Läänemere lahtedega (Luidja, Paope, Reigi, Meeleste), põhja ulatub Tahkuna poolsaar, läände Kõpu poolsaar. Asustus on peamiselt Kõrgessaare aleviku ja Lauka küla ümbruses. Enamik vallast on metsane (metsamaa hõlmab 72 %), palju on väikekülasid. Asustust ei ole Tahkuna poolsaare keskosas ja valla kaguosas (Hiiumaa siseosa), Kõrgeim koht on Kõpu poolsaarel asuv Tornimägi (ka Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht, 68 m).
Vallas on palju kaitsealasid: Tahkuna looduskaitseala (osaliselt), Pihla-Kaibaldi looduskaitseala (osaliselt), Luidja maastikukaitseala, Kõrgessaare maastikukaitseala, Rattagu looduskaitseala, Leigri looduskaitseala, Tihu maastikukaitseala (osaliselt) ja Kõpu maastikukaitseala. Kurisu, Lauka ja Pihla küla lähedal esineb karsti. Huviväärsed on Kõpu tuletorn ning Ristna (ehitatud 1874, kõrgus jalamist 30 m) ja Tahkuna tuletorn (ehitatud 1875, Eesti kõrgeim, jalamist 43 m), Kõrgessaare mõis (säilinud kõrvalhooneid, sh. 1880 rajatud viinavabrik) ja vallamaja (ehitatud 1896), Reigi kirik ja pastoraat (praegune kivikirik pärineb 18. sajandi ja 19. sajandi vahetusest, pastoraat 18. sajandi lõpust) ning Ristimägi.
Kõrgessaares ja Kõpus on raamatukogu, Laukas põhikool, Kõpus internaatkool.
Peale EELK Reigi kiriku on vallas Kõrgessaare õigeusu Kristuse sündimise kirik (Puski külas, ehitatud 1890. a. paiku, kogudus tegutses aastani 1951). Luteri kogudusel oli Kõpus Mägipel abikirik ja Malvastes puukabel. Malvastes on Mihkli talumuuseum, Hüti külas tegutses 17. sajandil klaasikoda (Eesti esimene), Lehtmas, Kõrgessaares ja Kalanas on sadam.
Reigi piirkond oli varem Hiiumaa suurimaid rootsi asustusega alasid (teateid aastast 1470). Enne 1781. aastat oli külas umbes 80 rootsi peret, pärast Kõrgessaare mõisale allunud rootslaste Hersoni (linn Ukrainas Dnepri alamjooksul) ümbrusse küüditamist (1781) loendati kirikumõisas 67 rootslast.

Vald Hiiumaal aastani 1950; enne 1946. aastat kuulus Läänemaasse. Staatus ennistati 10. IX 1992 Lauka vallana; Kõrgessaare vald taas alates 12. VII 1993.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
  Käina vald

Käina vald asub Hiiumaa kaguosas; 186,32 ruutkilomeetrit, 2208 elanikku (2003). Keskus Käina alevik.
Piirneb kaguosas Kassari lahega seonduvate väikelahtedega (Jausa, Käina, Vaemla), hõlmab ka Kassari saare ja mitu väikelaidu. Asustus on peamiselt Käina ümbruses, Hiiumaa siseossa ulatuvad alad on enamasti metsased. Valla loodeosas asuv Hiiumaa suurim järv - Tihu järv - kuulub Tihu maastikukaitsealasse, Käina lahe ümbrus ja Kassari saar moodustavad Käina lahe - Kassari maastikukaitseala. Kassaris ja Orjakul on sadam (suviti regulaarühendus Saaremaa Triigi sadamaga). Valda läbivad Suuremõisa-Emmaste maantee ja sellelt lähtuvad Kassari ja Kärdla teed.
Käinas on Rudolf Tobiase majamuuseum, Kassaris koduloomuuseum. Huviväärsed on Käina Martini kiriku varemed ja Putkaste mõis (peahoone 19. sajandi algusest). Taterma külas tegutseb õigeusu Emmaste Jumalasünnitaja Sündimise kirik, Lugusel Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide kogudus. Haridus- ja kultuuriasutused on valla keskuses.
Suurim tööandja on avalik sektor, arenenud on turism.

Vald Hiiumaal aastani 1950, enne 1946. aastat kuulus Läänemaasse. Aastani 1939 ametlikult Keina vald.

Käina kihelkond Hiiumaal nüüdse Käina valla ja Emmaste valda kuuluva Jausa ümbruse. Moodustati pärast 1254. a. maadejagamist Hiiumaa osast, mis oli jäänud Saare-Lääne piiskopi valdusse. Kihelkonna (6 vakust) majanduskeskus oli Alliksaare piiskopimõis (nüüdse Sinima küla alal). 1559-68 kuulus kihelkond hertsog Magnusele, Maasilinna rahust (1568) aastani 1710 Rootsi valdusse. 1627 eraldus Käina kihelkonnast Reigi kihelkond ja 1866 Emmaste kihelkond.
1710-11 suri palju rahvast katku.
Orjaku küla mõisastamisel (1835) hakkasid talupojad vastu sõjaväesalgale.
1884-86 siirdus osa talupoegi õigeusku ja baptismi, ehitati Kuriste kirik (Lelusse) ja Luguse palvemaja.
1912 asutati Käina haridusselts.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee