01:24 teisipäev, 13.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaKülad
  Suuresadama küla

Suuresadama küla asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 8 elanikku.

Paar kilomeetrit Kuri kirikust eemal asub Hiiumaa laevanduses ülitähtsat osa mänginud Hiiu Suursadam, nüüd lihtsalt Suursadam.

Sadama rajamise täpse aja kohta andmed puuduvad. Esmakordselt kirjalikes allikais on mainitud teda 16. sajandi lõpus. Soodne koht lahesopis ja küllaldane sügavus lubavad eeldada, et laevad ja paadid kasutasid seda paika aga juba palju varem. Varasematel aegadel kandis Suursadam merekaartidel nimevormi Tiefenhafen ja Djuphamn.

Hiiumaa merenduse arengus on oluline koht rootsi ajal, mil side Rootsiga toimus põhiliselt Suursadama kaudu.
Juba sel ajal, kui enamik Hiiumaad oli Jakob De la Gardie valduses, hoogustus Suursadamas laevaehitus. On andmeid, et see kõrge aadlik kasutas Stockholmis käimiseks Suursadamas ehitatud laeva.
Selle sadama omaaegsest tähtsusest kõneleb seegi, et 1638. a. loodi siia tollipunkt, sest peale Eesti- ja Liivimaa toimus siitkaudu ühendus ka teiste Läänemere sadamatega.
1680. a. paiku rajas Suursadamas suure laevaehitusettevõtte hollandlane Erasmus Jakobson. Siia ehitati elling, sepapada, köiepunumise jt. töökojad.
17. - 19. sajandini oli Suursadam väljapaistev laevaehituskeskus Läänemere ulatuses.

Laevade ehitamine, mis vahepeal soikus, võttis uue hoo siis, kui Hiiumaad valitsesid Ungern-Sternbergid.
1848. a. ehitati siin 358-brutoregistertonnine parklaev "Hioma", mis oli sel ajal Eesti suurim. See oli ka esimene Eesti laev, mis sõitis üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni. Kahjuks uppus see uhke purjekas juba 9 aastat pärast valmimist.
Viimased laevad ehitati Suursadamas Eesti Vabariigi alguses 1920.-ndail aastail, viimased kalalaevad nõukogude võimu algaastail.

Seoses Heltermaa ja Kärdla sadama ehitamisega Suursadama tähtsus vähenes.

Sadama territooriumil väärivad tähelepanu mitu ajaloolist hoonet, millest üks ait on võetud arhitektuurimälestisena kaitse alla.

Loodusliku vaatamisväärsusena kulgeb sadama lähistel merre paari kilomeetri pikkune Sääre nina.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee