07:28 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaKülad
  Suuremõisa küla

Suuremõisa küla asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 345 elanikku.

Suuremõisat (Grosshof, Grosenhof) on mainitud esmakordselt kirjalikes allikais 1633. a.; varem asus siin ordu ametimõis, mis kandis nagu lähedal asuv kirikki Pühalepa nime (Pohilep). 1563. aastast on säilinud ürik, kus märgitakse Pühalepa mõisa suurusena 9 vakust, millest 2 olid rootsi ja 7 eesti vakust, kokku 135 5/8 adramaad ja 99 üksikjalga.

1563. a. septembris läks Hiiumaa Rootsi valdusse. Veel järgmisel aastal oli Hiiumaal ainult 2 ametimõisat ja 3 väikest eramõisat. Sellest ajast alates andis Rootsi kuninglik valitsus aadlikele elatuseks lühikesteks tähtaegadeks Hiiumaale lääne.

Suuremõisa on väga tihedalt seotud De la Gardie perekonnaga.
1570. a. oli tormilise saatusega Rootsi väejuhil Pontus De la Gardie`l Hiiumaal lääniks 48 adramaad.
Tema poeg Jakob De ka Gardie maksis sõjaväele palka ja hankis varustust, mistõttu kroonu kohustused tema ees kasvasid nii suureks, et 1620. a. anti Hiiumaal olnud valdused ja ajutised läänid talle rendile. Neli aastat hiljem vormistati rendilepingu asemel müügiakt ja tema valdusse läks umbes 3/4 saarest. See krahv alustas hoogsalt külamaade mõisastamist. Sel ajal muutuski endine Pühalepa mõis Suuremõisaks.
Jakob De la Gardie ja tema poeg Axel De la Gardie jagasid oma valdustest madalamatele võimukandjatele väiksemaid osi, millest kujunesid tagasihoidlikumad mõisad Orjakus, Kurisul, Nurstes ja mujal.

Pärast Põhjasõda mõisad riigistati. Sõjale järgnenud aastail pöördusid mitmed mõisate endised valdajad Rootsist Hiiumaale tagasi ja taotlesid mõisate ennistamist.
Mitmekordse palve järel andis senat keisrinna Jelizaveta Petrovna nõusolekul ukaasi, mille alusel Axel Julius De la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock sai tagasi mitu mõisat, sealhulgas ka Suuremõisa.
Krahvinna lasigi ehitada Suuremõisa hoonete ansambli, mille peahoone rajati 1755. - 1760., tiib- ja kõrvalhooned valmisid 1772. a. Suuremõisa härrastemaja on üks kaunimaid ja suuremaid Eestis.

18. sajandi hilisbaroki eripära ehituskunstis oli looduse ja arhitektuuri seostamine. See kajastus ka Suuremõisa ehitiste ansamblis.
Härrastemaja on sümmeetrilise ruumipaigutusega. Esimesel korrusel olid perekonnaliikmete eluruumid ja mõisniku kabinet.

Suuremõisa mõisaomanik parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg on rahva teadvusse ja kirjandusse läinud "Ungru krahvi" nime all.
Räägitakse, et tema kabineti ukse kõrval oli alati valves kaks verekoera. Magamistoa eripäraks oli voodi kohale riputatud suur kompass. Proua magamistuba oli kõrval ruumidega ühendatud peale ukse veel seinakappi peidetud salauksega; kunstimälestisena on see kapp säilinud. Teisele korrusele viib esinduslik tammepuust trepp, mille nikerdatud detailid väärivad tähelepanu. Vaatamisväärsed on veel endise söögisaali laemaal, mida ümbritseb usulise sisuga tekst, tolleaegsele ehituskunstile iseloomulikud suured mantelkorstnad pööningul ning kahekordne lagi, kus legendi kohaselt varjati laevadelt riisutud varandust.
Huvitav on teise korruse ruumide jaotus. Siin olid saal, võõrastetoad, samuti ammede, guvernandi jt. eluruumid.
Tiibhoonetes elasid valitseja, kirjutaja ja teised kõrgemad palgalised. Teenijad elasid keldris.
Rohkete tammepuust nikerdustega välisuks on restraureeritud.
Ukse ees on 10 m laiune terrass ja paraadtrepp, mille ette sai sõita tõllaga.
Esinduslik oli ka tagakülje sissekäigu terrass, kuhu samuti oli ehitatud tõldade tarvis kaartee.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee