16:59 teisipäev, 11.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaKülad
  Reigi küla

Reigi küla asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 42 elanikku.

Reigi on tuntuks saanud kunagise rootslaste keskusena.
Millal esimesed rootslased selle paiga asustasid, seda täpselt ei teata. Akadeemik Paul Ariste arvates asusid rootslased Hiiumaale juba 14. sajandil. Säilinud on dokument aastast 1470, millega teiste hulgas ka Reigi rootslastele anti privileeg.

Rootsi ajal tegutses Reigis kümmekond aastat soolakeetmise ettevõte.

Pärast rootslaste lahkumist müüs C. M. Stenbock Kõrgessaare mõisa parun O. R. L. von Ungern-Sternbergile, kes rajas Reigisse karjamõisa.
See sai ühtlasi ka tööstuskeskuseks, sest uus mõisnik rajas siia meierei, juustutööstuse ja tellisevabriku. Eriti viimati nimetatu oli saarel silmapaistev ettevõte (aastatoodang kuni 200 000 tellist).

Vaatamisväärne on Reigi kirik (varem nimetatud ka Pihla kirikuks).
Kirik ehitati Pihla küla lähedale juba enne 1626. aastat, mil piiskop Rudbeck seda visiteeris.
1628. a. annetas Kõrgessaare mõisaomanik krahv Jakob De la Gardie kirikule maaomandi. Esimene kirik kõdunes sajandi viimasel veerandil ja selle asemele ehitati uus puukirik aastal 1690. Siis oli Reigis Rootsi kogudus. Rootslastest talupoegade võitlus mõisnikega oma õiguste eest lõppes nende väljasaatmisega 1781. a. Dnepri äärde. Sellest ajast alates tegutseb Reigis eesti kogudus.

1802. a. lasi parun O. R. L. von Ungern-Sternberg oma poja Gustavi mälestuseks ehitada Reigisse kivikiriku. Poeg palus isa abi kaardimänguvõlgade tasumisel, millest isa keeldus. Suutmata tasuda võlga, läks poeg Gustav vabasurma. Kivikiriku püstitamine pidi leevendama isa süümepiinu.

Kirikus on olnud mitmeid kapitaalseid remonte, viimane aastal 1899.
Kunstimälestistena on Reigi kirikus kaitse alla võetud 26 eset, neist kaks puumaalingut: “Püha õhtusöömaaeg” 17. sajandist ja puunikerdustega detail 16.-18. sajandist. Kirikul on oma aja kohta hea orel. Siit ka naljand Kärdla kiriku ja laulukoori aadressil.
See jutustab, kuidas Kärdla laulukoor sai oma lauluharjutusi alles siis alustada, kui ratsamees tõi Reigi kiriku orelilt “õige hääle”.

Vaatamisväärne on kiriku ümber laiuv surnuaed, kus on aadlike, pastorite ja nende perekonnaliikmete, rootsi ja eesti talupoegade vanu haudu.

Reigi pastoraadihoone on läinud saare kultuurilukku mitme siin elanud ja töötanud edumeelse pastori tegevusega.
Soomest pärit Carl Forsman pani 1775. a. Reigi kihelkonnas lapsi õpetama kolm koolmeistrit. Sama sajandi lõpul asutas ta mütsivabriku.
Hariduse ja kultuuriedendajana on ajalukku läinud pastor Gustav Feliks Rinne, kes töötas siin aastatel 1865-1872.
Pastor Immanuel Rinne asutas 1882. a. pastoraati Hiiumaa esimese avaliku raamatukogu, milles oli 200 köidet.
Reigi pastoraadi kompleksis on kaitse alla võetud peahoone, tall, tõllakuur, saun, kelder ja magasiait.

Reigi tegi kuulsaks Aino Kallase novell “Reigi õpetaja”. Kirjanikku inspireeris Reigi esimese hingekarjase abikaasa Catharina Vieckeni ja abiõpetaja Jonas Kempe traagiline armulugu. A. Kallas käis 1927. a. kohapeal siinsete oludega tutvumas. Tänu sellele ajalooline tõde ja kirjaniku nägemus langevad ühte.
"Reigi õpetaja” aineil kirjutas Eduard Tubin samanimelise ooperi ja rezisöör J. Müüri käe all valmis samanimeline film.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee