10:54 kolmapäev, 21.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaKülad
  Pühalepa küla

Pühalepa küla asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 24 elanikku.




Heltermaalt Pühalepani valitsevad laialdased kadakatega ja hõredate kasemetsadega kaetud loopealsed. Maapinnal paljandub sageli paas - raikküla lademe lubjakivi. Rannaga rööbiti kulgevad klibuvallid, mille vahel on nõgusaid alasid. Põuasel ajal on need “loopsud” täiesti kuivad. Aruküla ja Soonlepa vahel puuduvad kõrgemad puud hoopis ning siin avardub vaade kuni mereni. Lool esineb Eestis suhteliselt harva esinevat kaljupuju. Aruküla ja Vallipää ümbruses on sarapikke, mis toovad maastikku mõnevõrra vaheldust.




Pühalepa on Hiiumaa idaosa põliseks asustuskeskuseks. Siin asub Pühalepa kirik, mis on arhitektuurimälestisena kaitse all. Kirik on arvatavasti ehitatud 14. sajandi esimesel poolel. Pühalepa kirik täitis omal ajal arvatavasti ka kaitseülesannet. Keskajal ei olnud kirikul torni, see on ehitatud alles 1860. a. Kiriku kõrval on endiste Suuremõisa omanike hauakabel, kiriku vastas aga endine mõisakõrts ning vana kivist tuuleveski.




Arhitektuurimälestisena on vaatamisväärne Suuremõisa loss, kõrge hollandi katusega, ilusamaid hilisbarokkstiilis ehitusi Eestis. Keskajal kuulus Pühalepa (hiljem Suuremõisa) ordule. 1563. a. septembris läks Hiiumaa Rootsi valdusse. 1570. a. oli tormilise saatusega Rootsi väejuhil Pontus De la Gardiel Hiiumaal lääniks 48 adramaad. Tema poeg Jakob De la Gardie maksis sõjaväele palka ja hankis varustust, mistõttu kroonu kohustused tema ees kasvasid nii suureks, et 1620. a. läks Hiiumaal olnud valdused ja läänid talle rendile ja 4 aastat hiljem vormistati rendilepingu asemel müügiakt ja nii läks ¾ saarest kindralkuberner Jakob de la Gardie valdusse. Pärast põhjasõda mõisad riigistati. Mõned aastad hiljem pöördusid mitmed endiste mõisate valdajad Rootsist tagasi ja taotlesid mõisate ennistamist, nii ka Axel Julius De la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock. 1755. a.said Stenbockid tagasi mitu mõisat ja nende hulgas ka Suuremõisa. Krahvinna laskiski ehitada Suuremõisa hoonete ansambli, mille peahoone rajati 1755 -1760, tiibhooned aga 1772. a. Lossi ehitamisel sunniti talupoegi ehitustöödel käima enam kui 30 km kauguselt.




Suuremõisa parki hakati rajama üheaegselt hoonetega ja see kuulub vahetult ansambli juurde. Barokse peahoone ümbrus kujundati rangelt korrapärasena, allutades kogu plenaaring (terassid, tiigid, teed) hoonete paigutusele ja konfiguratsioonile. Vanim osa pargist asub peahoone taga. See suhteliselt väike ja intiimne osa on esialgu olnud prantsuse stiilis, millest annab tunnistust otse pargi keskel tagaväljaku lõpus kasvav hobukastanite ring, mis omakorda on samuti ringteega ümbritsetud. Ilmselt on kogu ülejäänud teedevõrk ja haljastus hiljem inglise stiilis ümber kujundatud. Praegu jääb tagaväljaku vasakusse serva kena puudegrupp, muus osas on väljak lage. Lossitaguses pargiosas kasvab jalakas (ümbermõõt 2,3 m; kõrgus 25 m), aia põhjanurga ligidal saar (ümbermõõt 2,2 m;kõrgus 32 m). Lossitagust pargiosa piirab paari meetri kõrgune punase katusekiviga kaetud müür. Põhiosa pargist on lossi esiküljel ja akendest avardub ulatuslik väljak. Kogu pargi lossi lähim ümbrus on olnud korrapärase kujundusega. Sellest on säilinud ovaalse ringteega pargiväljak ja lossi ees kasvavad sümmeetriliselt paigutatud elupuud. Ülejäänud pargi osa on vabakujuline. Peahoone poolt paremal on kolm allikatest toituvat tiiki. Suuremaa mõisa kastani-, tamme- ja vahtraalleed on kokku on need alleed üle kilomeetri pikad.




Pühalepa kirik




Pühalepa kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil. Pühalepa kiriku kooriruum, mis eeldavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255-1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300. a. paiku. Arhitektuuriliselt on kirik inspireeritud Gotlandi eeskujudest, võimalikele suhetele viitab ka kiriku kaitsepühak - Sankt Laurentsius. Keskaegsetest kirikutest olid sellele pühakule Eestis pühitsetud ainult Kuusalu, Nõo ja Pühalepa. Hiiumaal olid suhted Rootsiga tugevamad kui kuskil mujal, mis ilmselt mõjutas ka kiriku ehitamist.




Venelaste rüüsteretke ajal Hiiumaale 1575. a. purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi I veerandil, kus juures kooriruumi võlvlagi taastati ja pikihoone kaeti puitlaega. Järgnevatel aastakümnetel kirikut parandati, kaunistati, soetati uut inventari jne. 1770. a. valmis esimene madal torn, 19. sajandi keskel tõsteti seda korruse võrra. 1860.-1863. a. ehitusperiood andis tornile, pikihoonele, koorile ja lõpmikule praeguse kuju. Ehitustööde maksumus oli tolle aja kohta väga suur - 7000 rubla.




Kirikus väärib vaatamist interjöör: karniis, ornamendid, gooti aknad, võidukaar, mitmed tekstitahvlid, aadlike vapid, hauakivid, aadlike perekonnaloozid jm. Erilist tähelepanu pälvib kantsel oma kiviskulptuuridega (Haapsalu kiviraiduri Joachim Winteri töö aastast 1636); tahvel Kristusega (Salvator mundi), tahvel Jacobus nooremaga (s.Jacobus minor), tahvlid annetajate vappide ja tekstidega, kantsli konsoolipärg ja kantsli tugisammas - Moosese figuur.




Pühalepa kirik koos kirikaia ja kabeliga moodustab ühtse kultuuriloolise ansambli. Kirikupargis on palju põliseid puid. Siin asub kaks vana osaliselt säilinud fragmentidega rõngasristi, Suuremõisa härraste uhkeid hauaplaate ja riste. Kiriku kõrvale on ehitatud väike kabel Suuremõisa lossi ja pargi rajaja Ebba-Margareta Stenbocki sakofaagiga. Lisaks kabeli arhitektuurile väärivad tähelepanu raidvapid hauaplaatidel.




Suuremõisa kirikust 200 m mööda Kerema teed paremal asub suur rändrahn, millele on antud nii Vanapagana kui ka Tõllu nimi. Vanapaga kivi mõõdud on 3 x2,5 m, ümbermõõt 13,8 m.




Kerema teed mööda paarsada meetrit edasi minna asub suur kiviküngas Otimägi, mida peetakse pronksiaja kalmeks. Sellise mõõtmetega matusepaiku Eestis ei esine (künka kõrgus 3 m ja läbimõõt 16 m). Näha on, et töö jäi pooleli.







 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee