19:56 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaKülad
  Hüti küla

Hüti küla asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kõrgessaare-Käina maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 3 elanikku.
Hõlmab ka osa endisest Puski külast, Kiivra, Leigri ja Sülluste metsapere ning Tihu järved.

Küla on nime saanud siin aastatel 1628-64 töötanud esimese Eesti klaasikoja järgi (saksa keeles Glashütte).
Uurimuse sellest omaaegsest suurettevõttest tegi Maks Roosma, kelle eestvõttel toimusid siin aastatel 1958-1961 väljakaevamised. Kokkuvõte avaldati 1966. a. brośüürina “Hüti klaasikoda Hiiumaal”.
Väljakaevamiste leiud kinnitasid Jakob De la Gardiele kuulunud klaasivabriku mitmekülgset toodangut. Siin valmistati aknaklaasi, apteeginõusid, mitmevärvilisi tahvleid, mitmesuguseid pudeleid ja lauanõusid.
Klaasikoja areng ei olnud stabiilne, vahetusid meistrid, keda seal oli töötanud 4. Säilinud on meister Wilhelm Breitensteini palvekiri Tallinna raele, milles ta kurdab, et pahatahtlikud inimesed on teda härraste silmis diskrediteerinud ja ta oli sunnitud töö seal katkestama.
Et selline tööstus mõjus laastavalt talupoegadele, kõneleb rootslaste palvekiri 1664. aastast, kus on öeldud, et koormised on 10-kordistunud. Eestlaste olukord oli muidugi veelgi hullem.

Hütist vaevalt 1 km Käina poole kasvab Eestis ja Hiiumaal haruldane ja harvaesinev puu - must mänd. Selle kõrgus on 16 m ja ümbermõõt 2,2 m. Vanuseks loetakse puul üle 120 aasta.

Tihu järved

Tihu Suurjärv (ka Männamaa järv) on saare suurim ( pindala 85 ha, kõrgus merepinnast 12,5 m). 1930. a. juhiti hulka järve vett merre, et kuivendada ümbruskonna soid. Seetõttu vähenes järve pindala ligi poole võrra. Nüüd on vee läbivool üsna väike ja kaldad soostuvad.
Tihu keskmise järve veetaset alandati 1930. aastatel samuti ligi kolmveerand meetrit, mistõttu on järve pindala ainult 2,7ha. Ka see järveke on soostunud kallastega.
Vesi tuleb siia Tihu kolmandast järvest, kuhu suubuvad süvendatud ojakesed ja soode kuivendamiseks kaevatud kraavid.
Kõik need järved on väga madalad - soostunud põhjani on sügavamates kohtades ainult pisut ule 1 m.
Teedest kaugel, pakuvad need järved huvi ainult jahimeestele ja marjulistele - järvede ümber kasvab palju murakaid.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee