03:35 laupäev, 25.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaLinnadKarksi-Nuia
  Karksi-Nuia

Karksi-Nuia linn (aastani 1987 Nuia) linn asub Viljandi maakonna lõunaosas Pärnu-Valga ja Viljandi Rūjena maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab siin 2002 elanikku.

Linna põhiosa asub Karksi-Halliste ürgoru edelaveerul piki Pärnu-Valga maanteed, linna piiresse ka lõik Halliste jõge koos Linnaveski paisjärvega (4,7 ha) ning oru vastaskaldal paiknev Karksi Lossimägi.

Alevik tekkis käsi- ja põllutööliste asulana 19. sajandi teisel poolel karksi mõisale kuulunud Nuia kõrtsi ja õigeusu kiriku juurde. Siia asutati kauplusi, ehitati karskusseltsi "Iivakivi" seltsimaja, traditsiooniliseks said juulis ja septembris peetavad Karksi laadad.

Arhitektuurimälestistest väärivad tähelepanu Karksi ordulinnuse varemed, keskaegne kabel, 1778. a. valminud kirik ning õigeusu kirik (1868).

Karksi ordulinnuse varemed

Muistse asustuse olemasolu Karksis tunnistavad II aastatuhandel e. m. a. valmistatud pronksist õlgkirves ja Üpre talu maadel asunud seitsme tarandiga tarandkalme II saj. m. a. j. Karksi võis olla muinaskihelkonna - Alistegunde (Aliste) tähtis keskus. Arvatavasti paiknes Karksi Lossimäel ka eestlaste muinaslinnus.

1248. a. on ürikuis mainitud Karksi foogtkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, Paistu ja Saarde kihelkonna maa-alad. Keskuseks sai Karksi linnus, mis ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele.

Esialgne linnus oli puidust, mille leedulased 1297.a. maha põletasid. XIV sajandi algupoole hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. 1329. a. purustasid leedulased Karksi linnuse uuesti. Ordumeister Goswin von Herike käskis 1357. a. ehitada kivilinnus ja piirata see ringmüüriga. 1366. a. aga jõudis Karksi alla veel üks leedulaste sõjasalk ja hävitas linnuse juba kolmandat korda. Uus linnus ehitati pärast leedukate viimast retke XIV sajandi II poolel. See oli ebakorrapärane, kastellitüüpi, tugeva kaitsemüüriga. Linnus koosnes ees- ja pealinnusest. Neid lahutas vallikraav, millest pääses üle tõstetava silla abil.

XV sajandil oli Karksi mõne aja Viljandi komtuuri kasutuses, kes tegi mõningaid olulisi ümberehitusi linnuse kaitse tugevdamiseks. 1442. a. oli linnuse relvastuses 2 rasket kiviheitemasinat, 8 kahurit, 2 tünni püssirohtu, 70 komplekti pantsereid, 26 komplekti rüütlivarustust, 25 ambu, nooli jt relvi. Ka toiduainete tagavarad ei olnud väikesed: 500 sinki, 400 kuivatatud lammast, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist, 2 tündrit seasülti, 2 tündrit võid, 2 tündrit heeringat, umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist rukist ja otra, 17 lasti soola.

1535. a. ühendati Karksi foogtkond Liivi ordumeistri alaga, mille keskus oli Võnnus. Aastail 1573-1578 oli Karksi linnus Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents.

Uuesti sai Karksi linnus kannatada iga sõjakäiguga, mis Karksini ulatus. Liivi ning Poola-Rootsi sõja ajal käis linnus korduvalt käest kätte, olles nii poolakate, rootslaste kui venelaste valduses. 1621. a. jäi Karksi linnus rootslastele, kes kohendasid eeslinnust. Pealinnus oli niivõrd purustatud, et seda ei taastatud. Lõplikult hävis linnus Põhjasõjas 1708. a.

Eeslinnuses seisab kirik, mis ehitati linnusest võetud kividest 1773.-1889. a. Selle rajamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikus on kunstimälestised: 16 maali 18. sajandi II poolest oreli vääril ning 18. sajandil Viljandis valmistatud vasest laelühter.

Karksi aluspõhja moodustab devoni punane liivakivi. Ürgorgude veerudel paljanduvad devoni kihid kannavad põrgute ja põrguhaudade nime ning on seotud rahvamuistenditega. Üks neist, mis asub Karksi Lossimägedest lõuna pool, on Eesti rikkamaid devoni kalade leiukohti. Tuntuim paljand on Mäkiste põrguhaud ehk Maimu koobas.

Rahvas teab rääkida, et ühte pealinnuse nurgatorni (rahvasuus Kadrina tulp) olevat elusana müüritud Maimu ema Katariina. Lossi varemeis aga elanud jõukas vanapagan, kellel olnud hea sõber - vanapagan Vana-Kariste Koodiorust. Leivategemise ajal visanud nad teineteisele leivalabidat ja leivapätse. Kumki polevat läbi käinud Mäkiste Põrguhaua vanapaganaga, sest see olnud vaene.

Karksi-Nuias on sündinud heliloojad Saebelmannid, ümbruskonnas on kirjanik A. Kitzbergi elupaiku.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee