|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Abja-Paluoja
Abja-Paluoja linn asub Viljandi maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 1413 elanikku, 2003. a. oli elanike arv 1392.
Vallasisene linn ja Abja valla keskus.
Asub Valga-Uulu maantee ääres (71 km Valgast, 66 km Pärnust) Sultsi tee lahkmel (36 km Viljandist).
Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed ja Viljandi teest vasakul. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni.
Abja-Paluoja on kogu omaaegse Halliste kihelkonna majanduslik ja kultuuriline keskus. Asula sai nime Abja mõisa ja Halliste jõkke suubuva Paluoja järgi.
Tänapäeval tegeldakse metsamaterjali varumisega, töötlemisega ja veoga, toodetakse voodipesu. Tegutsevad Abja Haigla, Abja Gümnaasium (2002/03 õ.-a. 442 õpilast), koolituskeskus, muusikakool, kultuurimaja, muuseum ja raamatukogu ning nelipühilaste palvela. Ilmub ajaleht "Lõuna-Mulgimaa".
Arhitektuuriliselt on huviväärsed 1929. a. pangamajaks ehitatud nüüdne postkontorihoone (arh. Edgar Johan Kuusik) ja kultuurimaja (1957, arh. Arnold Matteus).
Abjat mainitakse esmakordselt külana 1504. a., vakusena 1547. a. Abja mõis rajati 16. sajandi teisel poolel Poola võimu ajal Hallliste ürgoru veerule.
Mõisa peahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis 19. sajandi esimesel veerandil. Peahoone ümber on suur park. Parki suundub lehtpuuallee, värava kohal on kaks neljatahulist kiviposti. Peahooneesise väljaku taga on elegantse kaaristuga ja poolkelpkatusega pikk aidahoone. Mõisahoones on tegutsenud mitmed koolid, alates 1957. aastast on seal lastekodu.
Abja mõisas on sündinud ja veetnud oma lapsepõlve kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist Karl August Hindrey. Siit on pärit kunstnikud Märt Pukits, Märt Laarman ja Ants Murakin, kujur August Vomm, helilooja Ants Kiilaspea jt.
Veel 19. sajandi kolmandal veerandil asus praeguse linna alal ainult pikk kõrts, mille juures peatusid Tartumaalt Pärnu suunduvad linavoorid. Juba siis peeti Paluoja kõrtsi juures Abja sügislaata. See oli suurim Eesti kariloomade laat. Siia sõitis kariloomade ülesostjaid Riiast, kes maksid nende eest kõrgemat hinda kui kohalikud lihunikud. Loomi toodi Abja laadale mitte ainult Hallistest, vaid ka kaugemalt. Pärast laata aeti neid suurte karjadena Penuja kaudu Lätimaale.
Käsitööliste ja kaupmeeste alevik kujunes siia 1890. a. Uut asulat hakati Paluojaks nimetama selle piiril voolava Paluoja tõttu. 1897. a. avati raudteeliiklus Viljandi ja Pärnuga, tänu millele hakkas alevik jõudsalt kasvama. 1914. a. asutati Abja-Vanamõisa lähedale ühisettevõttena toorlinavabrik, mida peetakse esimeseks Eestis. 1922. a. hakkas tööle linapuhastus- ja ketrusosakond ning värnitsavabrik.
Eesti vabariigi aastail elas Abja-Paluojal ligi 1000 elanikku. Ka siis säilitas Abja laat oma endise ulatuse. Laadaplatsi keskel, kõrtsist ümberehitatud koolimaja ees tungles laada ajal niipalju rahvast, et lastel oli kooliminek raskendatud. Kool tuli laadapäevil sulgeda. Nüüd ei aetud pärast laata kariloomi enam Lätti, vaid paigutati rongile Võhma ja Tallinna eksporttapamajja saatmiseks.
Abja-Paluoja sai aleviks 1945. a. Aastail 1950 -1962 oli Abja rajooni keskus.
---
Vabadussõja mälestustahvel avati 25. mail 1931. a. vallamaja seinal. Kõrvaldati 1940. a. sügisel. Taaspühitseti 25. mail 1991. a. - "Au langenuile isamaa eest 1918-1920 - 19 nime. Mälestab Abja vald". Tahvlile on juurde lisatud nüüd teatavaks saanud kaks uut nime. /-/.
Mulgimaa nimi tulenevat Abja mõisa lähedal asunud Mulgi talust.
Eesti Kirjarahva Leksikoni (EKL) andmeil olevat Abja mõisas Karl August Hindrey sünnikohta paigutatud mälestustahval. See jäi aga leidmata, sest ei kohanud kedagi, kes oleks olnud sellest teadlik.
Ly Lehtmets
Kivid kõnelevad. Toronto, 2004
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
