08:08 laupäev, 20.08.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaLinnadTartuTänavadÜlikooli
  Ülikooli 18 (Tartu ülikooli peahoone)

Tartu ülikooli peahoone Ülikooli t. 18

Kõrgklassitsismi tippteos mõjutas tugevasti Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Ehitati Põhjasõjas purustatud keskaegse Maarja kiriku kohale. Projekteeris ülikooli ehituskomisjoni juhataja J. W. Krause. Esimestes projektivariantides (1803) oli veel tugev varaklassitsismi mõju. Ulatusliku rostvärgi rajamisele järgnes nurgakivi panek aastal 1805. 1806. a. valmisid võlvkeldrid ja alumine korrus, 1807. a. viidi hoone katuse alla. Lõplikult valmis 1809. a.

Uudsena kohalikus linnaehituses on hoone tänavajoonest taandatud ning selle ette on kujundatud tugimüüriga terrass; nii pääseb ehitis paremini mõjule. Kolmekorruselise pikliku hoonekorpuse väliskujundus on lakooniline, inspireeritud Aleksandri-ajastu vene klassitsismist. Allkorrus on rustikaga, räästa all kulgeb lai triglääfifriis ja hammaslõikega karniis. Varaklassitsismi repertuaarist pärinevad akantusväänistega ristkülikulised süvendid teise ja kolmanda korruse vahel on Tartu 19. sajandi alguse arhitektuurile tüüpilised. Peafassaadi dominandiks on keskrisaliidi ees paiknev kuue toskaana samba ja kolmnurkfrontooniga portikus. Sarnaselt on komponeeritud ka tagafassaad, kus portikuse asemel on pilastrid. Hoone külgedel olid algselt kõrvalsissepääsud, hiljem müüriti need kinni.

I korruse pikiteljel kulgeb keskkoridor, kust pääses õpperuumidesse; need on kõik kujundatud äärmiselt lihtsalt. Ebaharilikult tagasihoidliku kujundusega on ka vestibüül ja II korrusele viiv peatrepp. Need olid algselt kavandatud küll märksa paraadsematena, kuid Napoleoni sõdade aegsete rahaliste raskuste tõttu jäi projekteeritu realiseerimata. Peahoone kõige pidulikum ruum on keskrisaliidi laiune läbi II ja III korruse ulatuv aula - Eesti väärtuslikem ampiirstiilis interjöör. Seinu liigendavad kannelüüridega pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Ruumi katab peegellagi. Antiiksest peristüülist inspireeritud puitsammastik joonia kapiteelidega toetab aulat ümbritsevat rõdu. Algselt lähtus saali planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumi keset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus. Aula taastati pärast tulekahju 1965. a. algsel kujul. Nii II kui ka III korruse tiibades paiknesid õppe- ja haldusruumid, kuhu pääseb nii peatrepikojast, aulast kui ka otsatreppidelt. Pööningul olid kartserid, neist üks on osaliselt taastatud.

Peahoone tagaküljele ehitati aastatel 1856-58 kaks kahekorruselist tiibhoonet (arh. K. Rathhaus), mis 1870.-ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. a. ülikooli muuseum (tänapäeval Klassikalise Muinasteaduse Muuseum), mille kogudes domineerisid antiikskulptuuride kipsvalandid. Muuseumi profiilist johtuvalt kujundati seitse ruumi Pompeij seinamaalingute eeskujul (maaler F. Redlin). Kontrastsetes toonides (punane, must, sinine) seinapindadel on dekoor koondatud laia friisina ülatsooni.

Peahoone ansamblisse kuulub ka tiibehitiste vahel paiknev endine ülikooli kirik (nüüd humanitaarraamatukogu).

Kaur Alttoa, Niina Raid

EA




 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee