07:39 laupäev, 20.08.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaLinnadTartuTänavadToomemägi
  Toomkirik

Toomkirik

Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Tartu piiskopkonna peakirik, pühitsetud ap. Peetrusele ja Paulusele, rajatud tõenäoliselt 13. sajandi teisel kolmandikul. Pikihoone on algselt kavandatud kolmelöövilise kaheksatraveelise basiilikana. Välisseinu toetavad iseloomulikud massiivsed kontraforsid, interjööris on seinapinnad liigendatud kimpturpade, simsside ja aknaaluste niśśidega. Eendtoed seintel on moodustatud turpadest - külglöövi pikiseinal on need kolmeosalised kimpturbad, lääneküljel kõrgseina joonel moodustavad aga viieastmelise seinapiilari. Nende baasid on komponeeritud kaheksatahulistest prismadest, mille välispinnad on osaliselt rihveldatud. Säilinud on üksikuid eendtugede varagooti taimdekooriga raidkapiteele. Läänefassaadi liigendasid tugipiilarid, lääne-empoorile viiv hulknurkne trepitorn ja avatud esiküljega portaalieeskoda. Analoogsed eeskojad olid kavandatud ka pikihoone põhja- ja lõunaküljele. Pärast välisseinte osalist valmimist (säilinud on fragmentaarselt lõunakülg ja lääneseina alaosa) on meisterkond vahetunud ning ehitust on jätkatud kodakirikuna. Lääneküljel raiuti välja seinapiilarid ning uute võlvi eendtugede vorm kopeeriti külglöövist, kasutades ära esimesel ehitusperioodil valminud raidkapiteele. Põhjakülje tugipiilarite vahele lisati kabelilööv ning läänefassaadile teine, poolümar trepitorn. Ümberkorralduste tõttu oldi sunnitud loobuma ka interjööri algselt kavandatud puhasvuukviimistlusest. Lõplikul kujul valmis pikihoone 14. sajandil taas basiilikana, kusjuures ka lõunaküljele kontraforsside vahele rajati kabelilööv, milleks lammutati varasem välissein. Katedraaligootikast inspireerituna on kesklöövis aksiaalselt paigutatud kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Vana-Liivimaal harv (omane üksnes Tartule) on trifooriumitsooni markeerimine niśśidega. Kesklöövi piklikud ja külglöövide kvadraatsed võlvikud olid kaetud ristroidvõlvidega. Kesklöövi kõrgseinu on külglöövide kohal katuse all toestanud tsistertslaslikud tugiviilud.

Pikihoone põhjaküljel paiknes käärkamber. Algne koor oli ühelööviline. Tõenäoliselt 14. sajandi lõpul on rajatud uus ümbriskäiguga koor, mille päispiilar viitab Parlerite koolkonna mõjule. Koori hakati ehitama basilikaalsena, ent 1470.-ndaiks aastaiks rekonstrueeriti see kodakoorina. 15. sajandi lõpul - 16. sajandi algul valmis uus massiivne kaksiktorniga lääneehitis. Seal leiduvad kaminad ja laskekambrid viitavad ka kaitseülesandele. Võimalik, et läänefassaadil oli ka puidust urdaaź. Tornide ehitusmeister on arvatavasti tegutsenud ka Vastseliina linnusel.

16. sajandi lõpust on kirik varemeis, seoses 1760.-ndate aastate kindlustustöödega lammutati tornide ülaosa. Aastatel 1804-06 rekonstrueeriti varemete idaosa ülikooli raamatukoguks (J. W. Krause); kooriruum jaotati vahelagedega kolmeks korruseks, kuna kesklöövi kaks idapoolset traveed mahutasid trepikoja.

Sisekujunduses (säilinud peamiselt III korrusel) on klassitsistliku dekoori kõrval ka neogooti elemente.

Aastatel 1927-28 laiendati raamatukogu, ehitades kinni trepikojaga külgnevad külglöövi võlvikud.

Praegu TÜ ajaloo muuseum (rekonstrueerimisprojekt KRPI 1983, arhitektid A. Buldas, U. Tiirmaa, kunstiajaloolane K. Alttoa).

Kaur Alttoa

EA
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee