18:13 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaLinnadTartuTänavadRaekoja plats
  Raekoda

Raekoda

Silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis. Paikneb linna ajaloolisel peaväljakul, kus oli juba keskajal raekoda: kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel veerandil. Aastatel 1688-73 ehitati uus kahekorruseline haritorniga raekoda (kavandas ins. P. v. Essen), mis kannatas Põhjasõjas ja põles 1728. a.

Praegune raekoda püstitati pärast 1775. a. suurtulekahju. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J. H. B. Walter Rostockist. Algprojekt valmis 1778. a., nurgakivi pandi 1782. a., pidulik avamine oli 1786. a., viimistlustööd kestsid kuni 1789. a.

Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertikaalset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrontoon on veel rokokookartuśiga. Ka 1784. a. valminud aźuurne haritorn (puitdekoor treial H. W. Möhlberg) on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks (tisler A. P. Paul) on väljapeetult varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Ka valgmikku liigendavad aźuursed vanikud.

Hoone täitis mitmeid funktsioone, mistõttu põhiplaan, erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonist, on kokku surutud ja komplitseeritud. Võlvitud keldrikorrusel, samuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone põhja- ja läänekülgedel. Koormatega sissesõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. Uue vaekoja valmimisel Emajõe ääres 19. sajandi teisel poolel müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid läksid vahtkonna käsutusse; 1922. a. paigutati siia apteek. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest (vestibüül puudus) graniitastmete ja aźuurse puitvõrega trepp. II korrusel hargnesid pikiteljel olevast koridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on mitmekesised dekoratiivsed võlvlaed.

Pidulikem on III korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. tahveldiste ülaosas on stukist ripprätikud; lambriil ja supraportidel loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael domineerivad rosetimotiivid. Kogu stukkdekoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineb Walteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. a.

1974. a. sai hoone uue kivikatuse ja remonditi torn. 1979. a. restaureeriti peauks ning 1980. a. taastati raesaali polükroomia.

Kaur Alttoa

EA

Torni lahutamatuks kaasosaks kahel küljel asuvad kellad, millest Toomemäe-poolne paigaldati ülikooli nõudel üliõpilaste huvides.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee