|
|
 |
| |
Jakobi 1 (Tartu Ülikooli humanitaarraamatukogu)
Ülikooli kirik, nüüd Tartu Ülikooli humanitaarraamatukogu Jakobi t. 1
Hoone ülikooli peahoone ansamblis. Ehitamise mõte tekkis 19. sajandi algul. Arhitekt J. W. Krause kavatses neogooti stiilis ehitise paigutada Toomkiriku pikihoonesse (1803, 1820). Tegelikult rajati historitsistlik-eklektilises laadis kirik (arh. K. Rathhaus, 1852) ülikooli peahoone tiibehitiste vahele; valmis 1860. a. Ehitusjuht oli A. F. Köningsmann, müürimeister M. Stepanov.
Saalkirik oli peegellaega, orelirõduga läänes ja külgvääridega, mis toetusid korintose sammastele. Sisustuses Nürnbergist tellitud apsiidivitraazhid (A. Düreri ja H. Memlingi apostlimaalide järgi).
Alates 1948. aastast ülikooli õppehoone. 1956. a. rekonstrueeriti (arh. H. Kuvasto) neljakorruseliseks betoonvahelagedega raamatukoguks. Väliskujundus on säilinud.
Niina Raid
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
|
|
|
|
| |
Jakobi 2 (Tartu Ülikooli keemiahoone )
Instituutide hoone, nüüd Tartu Ülikooli keemiahoone Jakobi tänav 2
Moodustab osa ülikooli peahoone esise väljaku laienduskavast (arh. H. Sultson, 1938). Esimene järk valmis 1939-40 ülikooli arhitektide P. Mielbergi ja H. Sultsoni projekti järgi, teine ehitusjärk vahetult peale II maailmasõda (arh. H. Kuvasto). neljakorruseline ehitis külgneb Jakobi ja Ülikooli t. nurgal asuva vana kahekorruselise ülikoolihoonega. Tagasihoidlik krohvitud tänavafassaad on klassitsistlik: esimene korrus rustikaga, karniisi all friisivöö. Suure ringauditooriumi ja korrustel kesksesse pikikoridori avanevate auditooriumide ja laboritega.
Oleg Kotshenovki
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
|
|
|
|
|
