16:53 teisipäev, 10.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaLinnadTartuTänavadJaani
  Jaani 20

Elamu Jaani tänav 20

Tartu vanim, kõrge kuubilise korpuse ja järsu viilkatusega kahekorruseline kivimaja. Jätkab oma proportsioonidega keskaegsete linnamajade haruldaseks jäänud tüüpi, Tartus ainus sellelaadne. Esmakordselt mainitud aidana, mille 1546. a. ostis Heinrich Wangersen. Kuni 1652. a. on selle omanikud nimepidi teada; viimane oli J. Schelenius, Academia Gustaviana professor ja aastatel 1647-49 rektor. Oletatavasti 17. sajandi lõpukümnendil kohandati ait elamuks, kus elasid Academia Gustavo-Carolina üliõpilased. 1704. a. peatunud siin Peeter I oma kaaskonnaga. Näib, et Põhjasõjas ei olnud hoone kahjustused kuigi suured.

1993. a. remondi käigus leiti arvatavasti 18. sajandi lõpuveerandist pärit seinamaaling (osa suuremast kompositsioonist), teadaolevalt vanim Tartu linnas.

Säilinud väliskujundus - rustikas nurgaliseenid, I korruse akende lukukividega laiad krohvraamistused, tugeva profiiliga räästakarniis - on suhteliselt hiline. Oletatavasti 18. sajandist pärineb juurdeehitis Jaani tänava ääres; algul oli see ühe-, 1847. a. kahekorruseline. Välisuksel hilisklassitsistlik nikerdornament.

19. sajandi algusest kuni ülikooli peahoone valmimiseni oli hoones ülikooli keemialabor, aastatel 1866-67 - laulu- ja mänguselts "Vanemuine".

Niina Raid

Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
 
  Jaani 4

Elamu Jaani tänav 4 (nn. Tampere maja)

Klassitsistliku välimusega elamu 18. sajandi teisest poolest. kahetoaline puumaja oli siin juba 1758. a. Selle põhjaküljele tehti enne 1777. a. juurdeehitis. Järgmise sajandi keskel oli krundil veel kaks kõrvalhoonet, puukuur, tall ja tõllakuur, kõik kivikatusega. Elamus oli 13 tuba, 4 kambrit, 2 kööki. Hoone on maakivist vundamendil, laudadega vooderdatud rõhtpalkseintega. Tähelepanu väärib rombjaotusega valgmikuga välisuks kahesangalise ehisurni, ripprätiku, vanikumotiivi ja guttaega. Esikutrepid ja nende võred on robustsema töötlusega.

1911. a. ehitati krundi sügavusse kivist tsementkatusega juugendstiilis hobusetall ja tõllakuur.

1977. a. rekonstrueeriti külalistemajaks.

Niina Raid

Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
 
  Jaani 8

Jaani tänav 8

Esimese rootsiaegse ülikooli - Academia Gustaviana hoone.

1582. a. mainitud aadlielamuna, lagunes 17. sajandi alguse sõdades. 1640. a. anti ülikoolile. Pärast ulatuslikku rekonstrueerimist lossifoogt H. Raspe juhtimisel (müürimeister H. Schenk) kasutusel alates 1642. aastast.

Peafassaadil domineerisid Põhja-Euroopa renessansile omased rõhtliigendusega voluutviilud, lähedased Tallinna Mustpeade hoone omadele. Massiivsed tugipiilarid ja uute akende juhuslik paiknemine vanade kõrval lõid küllaltki rahutu üldilme. Rekonstrueerimise käigus ehitati fassaadi lõunaossa pilastrite ja frontooniga portaal; ümarkaarse sillusega uks selle kohal osutab rõdule. Siseplaneering on lihtne: mõlemal korrusel kolm ruumi, ülal ka kartserid.

Pärast tulekahju 1667. a. varemeis. 1688. a. alustati taastamist taasavatava ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) tarbeks fortikatsiooniinsener P. v. Esseni kava kohaselt. Põhiosa välisseintest lammutati, kuid säilinud vundamentide tõttu jäid hoone mõõtmed endiseks. Taastamisel taotleti suuremat esinduslikkust. Vanamoelised voluutviilud lammutati ning hoone kaeti mansard- või kelpkatusega. Fassaadil ühtlustati akende rütm. Suurim muudatud interjööris oli avar vestibüül esindusliku trepiga. Õpperuumide paigutus jäi üldjoontes endiseks: mõlemal korrusel kaks auditooriumi (sh. suur loengusaal ülakorrusel), ülal paiknes ka raamatukogu. Ülikool töötas siin aastatel 1690-99.

Põhjasõja-aegsete purustuste järel rekonstrueeriti hoone 1766. a. (ehitusmeister G. Melck) kantselei- ja kohturuumidega nn. ökonoomiamajaks, kus oli ka vangla. Silmapaistvalt kõrge katusega barokset sümmeetrilist peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, räästaalune friis ja ümarakendega katuseuugid; keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. Siseplaneeringus säilis 17. sajandi lõpu trepp selle ümber koondatud küttekolletega. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arh. R. Guleke projekti järgi kolmekorruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid.

Kaur Alttoa, Niina Raid

Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee