19:41 esmaspäev, 23.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadWeizenbergi
  Weizenbergi 37 (Kadrioru loss )

Kadrioru loss Weizenbergi tänav 37

Esimene ja suurejoonelisim lossi- ning pargiansambel Eestimaa barokkarhitektuuris. Rajati Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks.
Ansambli projekteeris itaallasest arhitekt Niccolo Michetti, kes lossi ja aia plaani 22. juunil 1718. a. koos tsaariga maha mõõtis. Ehitamist juhtisid tema abilised Gaetano Chiaveri, Antonio Alimari, Jacopo Gaspari, alates 1721. a. Mihhail Zemtsov, kes 1724. a. arhitektiks tunnisati.
Loss koosneb omavahel terrassidega ühendatud keskosast ja kahest tiibhoonest. Ehitamist alustati tiibhoonest, mis viidi katuse alla sügisel 1719. Peahoone müürid ehitati 1720-21; viimistlustööd lõpetati põhiosas 1725. a.
Kompaktne, vähese liigenduse ja sümmeetrilise jaotusega põhiplaan ning üldkuju lähtuvad Itaalia casino kavatisest. Itaalia eeskujudel astangule rajatuna on lossi loodepoolne peafassaad kolme- ja kagupoolne tagafassaad kahekorruseline, madalamad tiibhooned ühekorruselised. Peafassaadi liigenduses domineerib vormidelt ja dekoorilt rikkam, nelja sambaga altaani ning voluutfrontooniga keskrisaliit. Pea- ja ülakorrust ühendavad kolossaalpilastrid ja nendega kohakuti asetsevad liseenid soklikorrusel. Horisontaalse dominandi kujundavad peakorruse ülejäänutest suuremad ja keerukama raamistusega aknad. Ehismotiivideks on festoonidega kapiteelid, maskaroonid, orvandid ja stukkdekoor. Fassaadi stukk-kaunistused tegi Matthias Scheitinger, pilastrite kapiteelid tahus Hinrich v. Bergen. Tiibhooned olid välisarhitektuurilt lihtsamad. Hoone keskel on ülakorruseid läbiv, algselt hoonelaiune pidusaal, selle all soklikorrusel esinduslik vestibüül. Üldisest sümmeetriast erandina kõrvalekalduv trepiruum külgneb vestibüüli edelaseinaga. Anfilaadselt paigutatud salonge, kabinette ja elutube sisaldanud peahoone ja kagufassaadist eenduvad külgtiivad on peegelsümmeetrilise ruumijaotusega.
Algsele üsna lähedasel kujul säilinud õhuline pidusaal on kogumuljelt kauneimaid kogu Põhja-Euroopa barokkaehitektuuris. Pilastrite, tahveldiste, rikkalikult profileeritud korrustevaheliste horisontaalkarniiside ja erikujuliste akna- ja ukseavadega liigendatud seinapindu ja peegellage täiendab motiivirohke ning teostuselt silmapaistev stukkdekoor, mille tegi Antonio Quadri. Figuraalse kompositsiooniga laemaal kujutab Aktaioni ja Artemise lugu kreeka mütoloogiast. Saali külgseinte ääres on kaks raidkivist voluutide, stukist lillevanikute ning naisbüstidega kaminat (meister Salomon Zeltrecht; raiddetailid tahus Hinrich v. Bergen). Kaminate kohal on suured monogrammkartuśśide ja ümarplastiliste geeniustega heraldilised kompositsioonid. Saaliga pindalalt võrdses vestibüülis on säilinud ümarsammastele ja liseenidele toetuv, stukkprofileeringutega liigendatud lagi. Nii selle kui ka seinte stukkdekoor on hävinud. Omaaegne stiilne trepikoda on korduvalt ümber ehitatud. Ülejäänud ruumide kunagisest rikkalikust sisekujundusest on säilinud vaid üksikuid osi.
Lossi ümber rajati selle keskrisaliidile suunduva peaalleega prantsuse stiilis regulaarne park, mis jagunes Ülemiseks (väiksemaks) ja Alumiseks (suuremaks) aiaks. Erisuguste terrasside, treppide, ristuvate ja lõikuvate kõrvalalleede, tiikide, grottide, purskkaevude, skulptuuride ja muu abil kujundati see lossiga ühtseks kunstiliseks tervikuks.

Pärast Peeter I surma jäi loss hooletusse. Tulekahjust kannatanud peahoone ülakorruste taastamisel 1754. a. (arh. J. G. teichert) asendati varasem kivikatus plekiga. Ulatusliku remondi käigus 1773. a. ehitati uuesti üles altaan peafassaadi ees ja uuendati sisustust, kuid juba 1783. a. tuli loobuda ülakorruse lagede stukkdekoori taastamisest ja 1797. a. viidi osa sisustust Peterburi.
Järjekordselt korrastati lossi 1827. a., mil Ülemise aia poolse paraadtrepi asemele ehitati keskrisaliidi laiune klassitsistlik veranda ja peafassaadiesise altaani kohale tehti draperiidega varikatus. Pidusaal kaotas nüüd oma glasuurkividest põranda, trepikoda ja paljud teised ruumid stukkdekoori ning kaminad.
Suurimaid muudatusi tõi välisarhitektuuri ja põhiplaani ümberehitus aastatel 1933-34, mil tagafassaadi ette Ülemises aias püstitati piklik banketisaal (arh. A. Vladovski).
Pidusaali värviviimistlust restaureeriti-rekonstrueeriti 1975. a. (VRV, kunstiajal. M. Lumiste).
1946. a. alates Kunstimuuseum.

Arvukaist kõrvalhooneist on säilinud Peeter I maja Mäekalda tänav 2, lustla Weizenbergi t. 33 (restaureeriti 1972-73), 1830. a. vanast vahimajast ümberehitatud külalistemaja Weizenbergi t. 22, 1828. a. pärinev vahimaja Weizenbergi tänav 26, 1782. a. püstitatud ja 1830. a. laiendatud köögimaja Weizenbergi t. 28, 1782. a. ehitatud ja 1920. a. korruse võrra kõrgendatud jääkelder Weizenbergi t. 30 ning 1840. a. püstitatud lossivalitseja elamu Koidula t. 34.

Regulaarne park on algilme täielikult minetanud: Alumine aed on muutunud metsapargiks, Ülemise aia platood on kapitaalselt ümber planeeritud.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Weizenbergi 4

Nurgamajas Weizenbergi t. 4 (II korrusel) elas aastatel 1930-35 kirjanik Ernst Peterson-Särgava K. Laane, 1974).
 
  Weizenbergi 8

Majas Weizenbergi t. 8 elas aastatel 1932-33 luuletaja Marie Under (K. Laane, 1974).
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee