07:27 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadVana-Mustamäe
  Vana-Mustamäe 48

N. v. Glehni ehitised Mustamäel Tähetorni pargis Vana-Mustamäe t. 48

Mustamäe Kõrgepeale hakkas Jälgimäe mõisnik N. v. Glehn kõrvalmõisat rajama 1880.-ndate aastate algul. Esimesena püstitati puitpitsi ning rõdudega ehitud nn. shveitsi stiilis väike elamu (Vana-Mustamäe t. 69, praegu ümber ehitatud).
Loss (Vana-Mustamäe t. 48) valmis omaniku enese eskiiside järgi sügiseks 1886. Selle kujundus lähtub keskaegsest linnusearhitektuurist: krohvimata paekiviseinad, ebasümmeetriliselt liigendatud põhiplaan ja siluett, salmikrinnatised katuseäärel, suurem eenduv torn edela-, väiksem ripptornike kagunurgal, laskepilusid meenutavad aknaavad jne. Hoone mõjukusele aitab kaasa tema maaliline asend kõrge järsaku kohal: kui lääneküljel tundub ehitis suhteliselt madal (peasissekäik pooleldi pinnase alla mattunud soklikorruselt), siis idaküljel kerkib ta neljakorruselisena, lisaks liitub seal müüridega piiratud abihoov. Algselt oli hoone kujunduses ka mõningaid skulptuuridetaile - kotkafiguur torni tipus jne.
Aastatel 1967-77 rekonstrueeriti TTÜ Taidlejate Majaks (arh. J. Jaama), interjöörikujunduses väärib tähelepanu raudsepise rohke kasutamine (lühtrid ja võred M. Morgen-Hääle kavandite järgi).

Arvukatest pargirajatistest esindab N. v. Glehni ekstsentrilist loojanatuuri selgemini 1900.-ndate algul püstitatud nn. palmimaja (praegu varemeis): pooleldi maa-alune ehitis, mille lõunakülg oli klaasitud. Selle kujunduses märgib olulist osa nii ekspressiivne materjali- (tsementmördiga kinnitatud eri suurused graniitrahnud ja -killud) kui ka vormikäsitlus (võrejat lage toetamas puutüvede sarnased piilarid). Sellisena assotsieerub palmimaja nii 18. sajandi "varemeteatrite" kui ka 19/20. sajandi vahetuse mõnede arhitektide (näit. A. Gaudi) viljeldud vormikeelega.
Graniitmosaiigist olid ka pargiskulptuurid, neist suurimad olid "Lohe" ja ligi 8 m kõrgune "Kalevipoeg" (taastati 1990).
1910. a. paiku valmis viimase suurema ehitisena kõrge, väikeste akendega maakivist vaatetorn (Tähetorni t. 2, rekonstrueeritud 1961-65 observatooriumiks).

Mõisakompleksi kuulusid algselt ka nõlvaku all paiknevad allikatiigid, mille juures künkakesel asus Glehnide perekonna matmispaik. 1920.-ndatel rajati tiikidele ujula.

Ants Hein
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee