11:57 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadToompea
  Toompea 1

Elamu Toompea tänav 1

Elamu Toompea tänav 1 (nn. komandandimaja) on esinduslik barokkelamu.
Suhteliselt väike kahekorruseline maja rajati umbes 1690. a. Toompea linnuse peavärava kõrvale Tallinna ülemkomandandi elamuna. Umbes aastatel 1784-86 lisati selle kirdenurgale ligikaudu ruudukujulise põhiplaaniga kahekorruseline tiib. Arvatavasti samal ajal anti peahoonele uudne rokokoolaadis kujundus (arvatavasti arh. J. Schultz). Väike kaarjas lüli peahoone ja õuetiiva liitekohale lisati 1829. a. Peahoonet ja juurdeehitist kattis algselt kõrge, kahe barokse aknaga punastest S-kividest kelpkatus; tugeva profiiliga peakarniisilt kerkis keskrisaliiti markeeriv stukkdekooriga kolmnurkfrontoon, peafassaadi keskkohta rõhutas kõrgele kinnisele soklile toetuvad barokne ärkel-rõdu (likvideeriti umbes 1825-38, kui hoonele tehti plekk-katus).
Hilisbarokses fassaadikujunduses domineerivad rustikaga seinapinnad. Habraste rokokoolike stukk-kapiteelidega lamedad pilastrid, baroksed ehistahvlid pea- ja mezzaninokorruse vahel jms.
Peahoone võlvitud soklikorrus on selgelt sümmeetriline. Pikiteljel (põhja-lõuna suunas) poolitab seda massiivne vahemüür. Mõlemal pool müüri on 3-5 väikest ruumi; neist keskmisse pääses varem rõdu alt. Hoone keskel asub väike vestibüül.
Pärast 1798. a. ümberehitust muudeti elukorruse algset barokset põhiplaani. See poolitati kitsa koridoriga, kuhu viib trepp põhjaotsaseinast. Eluruumid paiknevad anfilaadselt. Kogu hoone laiust hõlmav saal asus algselt arvatavasti maja lõunaotsas. Hiljem paigutati saal tiibhoonesse, samas asusid veel kolm väiksemat salongi ja trepikoda. Alumisel korrusel olid majandusruumid ja mantelkorsten-köök. Mõlema hooneosa ruumijaotust korrigeeriti aastatel 1829, 1838 ja hiljemgi. Eriti suvalise ruumijaotuse sai mezzaninokorrus 19. - 20. sajandil.
Aastail 1742-52 elas siin Tallinna ülemkomandant A. Hannibal, etioopia päritoluga sõjaväeinsener, A. Puśkini emapoolne vaarisa. 20. jaanuaril 1744. a. sündis siin Pushkini vanaisa Ossip (ehk Januarius).

Peahoone põhjaotsast idasse suunduva hoovi ümber paiknesid väikesed majandushooned (hobusetallid, tõllakuurid jne.), mis nüüdseks enamikus hävinud. Säilinutest põhjapoolseim on täielikult muudetud.
Praegu haldushooned.

Marta Männisalu
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

Maja keldrikorrusel elas aastail 1881-82 kreiskooliõpilasena kirjanik Eduard Vilde (K. Laane, 1974).


 
  Toompea 10 (Kaarli kirik)

Kaarli kirik Toompea t. 10

Esimene 1670. a. Tõnismäele püstitatud eesti-soome koguduse puust Kaarli kirik põletati 1710. a. Praeguse kiriku projekteeris arh. O. P. Hippius Peterburist. (ehitusmeister G. Beermann, tehniline järelvalve arh. R. O. Knüpffer). Kirik pühitseti 1870. a., tornid valmisid 1882. a.
See on Eesti suurim 19. sajandi sakraalehitis (umbes 1500 istekohta). Tallinna eestlaste suurkirikuna kujunes selle ehitamine ühtlasi tähiseks rahvusliku liikumise ajaloos.

Historitsistlik, neoromaani suunitlusega kirik on tahutud paeplokkidest. Põhiplaanilt ladina risti kujuline. Tema Luise t. poolne läänefassaad on Lääne-Euroopa romaani katedraalide taoliselt kujundatud kahe kõrge torniga, mille vahel kaarportaali kohal on suur ümar roosaken (keskel kell), ülal arkatuuriga viilu tipus rist. Tornid on telkkiivriga. Pikihoone külgfassaadide kõrgete kaarakende vahel on tugipiilarid, seinte allosas dekoratiivsed sõõrpetikud. Transepti mõlemas otsseinas on kolmikakend. Kiriku kooriosa lõpetab eenduv polügonaalne apsiid. Seda ümbritseb kabelipärga meenutav madalam hooneplokk, kus on abiruumid. Eksterjööris on oluline osa suhteliselt rikkalikul raiddekooril (profileeritud karniisid, simsid, akna- ja uksepiirded jne), samuti heatasemelisel tisleritööl (peauks). Pikihoone ja transepti vahel õndlates paiknevad nishid olid algselt mõeldud skulptuuride jaoks.

Interjöörilt on Kaarli kirik Tallinna sakraalehitiste seas terviklikumaid. Selle mõju põhineb eelkõige meisterlikul laekonstruktisoonil (telliskaartele toetuv puitlagi), mis võimaldas suurt ruumi sillata vahetugedeta (lahendus koostöös arhitekt R. Bernhardiga). Sisustus (nikerddekooriga kantsel, pingistik, oreliväär) tehti O. P. Hippiuse kavandite järgi. Altarimaal asub romaani kirikute eeskujul apsiidis. Õnnistava Kristuse figuur ülaosas on J. Kölerilt (1879), allosa 3-osaline kompositsioon S. v. Kügelgenilt (1889). Kuus kroonlühtrit on 19. sajandi teisest poolest - 20. sajandi algusest. Orel on Eesti suurim (81 registrit, firma Walcker, 1923). Kahest tornikellast üks (1696) pärineb vanast Kaarli kirikust.

Ants Hein
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Toompea 8

Hoonekompleks Toompea tänav 8, endine Kaitseliidu staap.

1925. a. omandas kaitseliit krundi, millel paiknes 1911. a. ehitatud elegantne juugendstiilis kahekorruseline mansardiga kivielamu. Selle autorit ei ole tänaseni kindlaks tehtud, projektil on kohaliku ins. V. Lenderi allkiri. 1928. a. lisati uus mansardkorrus A. Perna projekti järgi. See moodustas algse fassaadiga stiilse terviku. 1928. a. juulis hakati Kaarli kiriku poole A. Perna projekti järgi juurde ehitama kahekorruselist Tallinna maleva staabihoonet. See valmis augustis 1929. a., hävis 1944. a. Algselt oli ette nähtud kõrge kelpkatus tsentraalse haritorniga, mis asendati ehitustööde käigus ümarkaarakendega mansardkorrusega. Toompea tänava ääres paiknesid maleva staap, õppe- ja klubiruumid, krundi sügavuses - kõrgete vertikaalakendega liigendatud võimla ja mansardkorrusel lasketiir. Fassaadid olid lihtsad, tihedaruuduliste akendega, tänavafassaadi rõhutas uusbarokne rustikaportaal. 1934. a. juunis hakati samuti A. Perna projekti järgi Wismari tänava poole juurde ehitama viiekorruselist peastaabi hoonet, mis valmis sama aasta detsembris. Kahel alumisel korrusel paiknesid ametiruumid, kolmel ülemisel korterid. Kuubikujuline hoone asub Toopea tänavast eemal. Terviklikku ansamblit hooned ei moodustanud.

Leo Gens
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993



Okupatsioonimuuseum kui Eesti arhitektuuripärl

Toompea t. 8

Arhitektid Siiri Vallner ja Inderk Peil

Valmis 2003. a. jaanuaris

---

Pärl sellest hoonest tuli. Alati, kui olen oma külalistega muuseumis käinusd, on seal üllaltavalt palju rahvast. Eelkõige noori. Minu arvates käivad nad eelkõige, või vähemasti samapalju arhitektuuri kui püsinäiteust vaatamas. Noored räägivad majast ainult ülivõrdes. Keskaealiste seltskonnas aga kuuleb teistsugust arvamust, pidavat olema kui endine kohvik Võiroos, aga uues kuues.

Astun munakivisillutisega siseõue - kohta, mis tähistab memoriaali. Huvitav, kas inimesed ikka saavad aru, et see siseõu tähistab memoriaali?

Peamiselt ühekorruseline pooletuhande ruutmeetrine maja keerab oma saba üles ja toetab selle postikujulistele jalgadele. Sealsamas sabas ongi see sajaruutmeetrine "auk" - siseõu, kus kasvavad pikad saledad kased. Puud annavad väikesele kohale elu ja teevad koduseks. Puud teevad ka memoriaali igal aastaajal erisuguseks. Hoonesse pääsemiseks tuleb minna puude vahelt läbi ja seetõttu ei jää ka memoriaal kunagi tühjaks ega surnud alaks.

Maja peab korraga täitma kome ülesannet: olema memoriaal tuhandetele okupatsioonireźiimis hukkunutele, koht püsinäitusele, ja ta peab olema paik, kus saab korraldada seminare. Huvitav on see, et üks suur ruum ühel pinnal täidab kõiki kolme funktsiooni.

Majja viib kõrge, automaatselt avanev metalluks. Satun avarasse, oma viie meetri kõrgusesse ruumi. Avar ja valgusküllane ruum mängib ja vigurdab. Tõepoolest, kui hoone memoriaalipoolses otsas tõuseb põrand üles, siis vastasnurgas langeb katusenurk alla. Langev katusenurk juhatab külastajad saali läänekülge, madalamasse ja pimedamasse ossa, kust algab püsinäitus.

Seminariruum jääb aga hoone memoriaalipoolsesse otsa, mis tõuseb astmeliselt, olles tegelikult näitusesaali osa. Astmetel saab istuda ja jälgida ekspositsiooniga seotud filme, seminari ajal aga eraldatakse see osa muust ruumist ekraani ja aknapostide vahel paiknevate pimenduskardinate abil.

Ruum jätkab ka siin vigurdamist. Seminariruumist edasi jookseb tõusev pandus ümber memoriaali, mille klaasist galeriis saab juua kohvi ja nautida vaateid memoriaalile ja Vabaduse platsile. Tegelikult on maja kolm külge klaasit - ületrükitud klaasid, mille trükk on tihedam kohas, mis vajab pimedamat ruumi, aga laseb siiski peaaegu igast punktist nautida vaateid Pikale Hermanile, Kaarli kirikule ja puiesteele. See maja on eri kasutusi võimaldav ruum, mis laotub lahti seda läbides. Igal juhul okupatsioonimuuseumi arhitektuurist saab elamuse.

Eesti Ekspress, kultuurilisa Areen. 2. oktoober 2003.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee