08:48 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadVana turg
  Vana turg

Vana turg

Juba kauges minevikus suundusid siia mitmed Tallinna peamised ühendusteed. Vanal turul asus kaubaladu, nn. Pakkhoone (Raekoja plats 12), siis piiskopimaja (Niguliste t. 1)(mida muide on kujutanud J. Kross romaanis "Kolme katku vahel"); maja Viru t. 2 (uue kohviku asukoht) kuulus 17. sajandil kaupmees raehärra Johann Müllerile. Selles majas leidis siis ulualust kaupmehe väimees, saksa diplomaat, rännu- ja kirjamees Adam Olearius. Samas on elanud ka Oleariuse reisiseltskonda kuulunud, Johann Mülleri teine väimeespoeg, pärastise kuulsa meresõitja Adam Johan von Krusensterni vaarisa Philipp Crusius (1598-1676).
Vana turg, nagu nimigi ütleb, oli varem linna turg, mis viidi üle Raekoja platsile.
1863. a. viibis Tallinnas noor kunstnik Johann Köler. Talle oli meeldinud viibida turul. Siin nähtud talurahvas jätnud kunstnikule sügava mulje, mis on avaldanud mõju Köleri kunstiloomingule ja ühiskondlikule tegevusele.
Hiljem oli Vanal turul 1888. a. asutatud Tallinna hoburaudtee ("konka") lõpp-peatus. Siit läks sel omapärasel trammi eelkäijal sõit Kadriorgu. (Üldse oli "konkal" 3 sõiduliini: piki Narva, Tartu ja Pärnu maanteed; kokku pisut üle 7,5 km)

K. Laane
Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974

Vanast turust sai Tallinna peatänavate sõlmpunkt. Siia saabuvad Vene, Viru, Karja, Kuninga tänav ja Vanaturu kael. Linn otsustas, et võõramaiseid kaupmehi on kasulikum linnasüdamest - raekoja platsist - eemale hoida ja nii saigi siia nende kauplemiskoht, mille tähelepanuväärseimat ehitist mainitakse kirjalikult 15. sajandil, aga ilmselt on ta vanem. Oli eravalduses kiviait koos poodidega, osa hoonest kuulus Pühavaimu seegile.
26. augustil 1654 varises hoone täielikult kokku, 1656. a. hakati ehitama uut, pakkhoonet. Alakorrusele ja keldrisse tulid poed, laod, ülakorrusele aidad. Võõramaa kaupmeestel oli ainult siin luba hoida oma kaupu. 1732 tahtis Admiraliteet teha hoonesse kroonu proviandi hoidmise lao, kuid magistraat ei andnud nõusolekut linna kinnisvara võõrandamiseks. Võõramaiste kallite kaupade hoidmise eest tuli ju maksta suurt tolliraha.

Tallinn/ Viru väravast Hirveparki. Koostaja Tiina Mägi. Tln., 1997.
 
  Vana turg 1 (Pakkhoone)

Pakkhoone (Packhuss, Packhaus) Vana turg 1

Üks varasemaid ja imposantsemaid kaubandushooneid Tallinnas, püstitatud eelkõige importkaupade ladustamiseks ja müügiks. Tekkis varasemate väikeste, 1654. a. osaliselt varisenud kiviaitade ja poodide rekonstrueerimise ja kokkuehitamise tulemusena. Põhimahus aastatel 1655-56 tehtud ulatuslikul ümberehitusel tegutsesid müürseppmeistrid Siffer Kock ja Paul Harra ning puusepp Jacob Wichman. Lõunapoolsete välismüüridena kasutati ära keskaegsete ehitiste osi. Põhjapoolne kolmandik ehitati aga täiesti uuena üles.
Ühtses stiilis fassaadidega ja ühise kõrge viilkatuse alla viidud Pakkhoone on põhiplaanilt trapetsikujuline kolmekorruseline keldriga paekiviehitis, mille avarale pööningule rajati veel mitu laokorrust. Hoone lõunapoolses osas oli igal korrusel üks suur ruum. Kahelöövilise keldrisaali võlvid nende all toetusid kolmele massiivsele neljatahulisele piilarile. Põhjapoolne osa jagunes kaheks väiksemaks ruumiks, mis keldrikorrusel olid samuti võlvitud. Korruseid ühendasid müürisisesed keerdtrepid.
Lihtsate fassaadide krohvitud, osalt puhtalt tahutud paekivielementidega seinapinnad liigendati rütmiliselt paigutatud portaali-, akna- ja luugiavadega. Daatumiga 1656 tähistatud teravnurkne viilfassaad on pööratud Vanaturu kaela poole. Sümmeetrilise fassaadi keskele paigutati kaks ümarkaarset raidkiviraamistuses portaali ja nendest kahele poole hilisgooti elamuarhitektuurile iseloomulikud kõrged ristraidraamidega aknad. Portaalide lukukive kaunistavad varabarokliku pahkmikornamendiga kõrgreljeefsed lõvimaskid. Nende kohal kaheksanurksetel raidtahvlitel on õiglust sümboliseerivad madalreljeefsed poolfiguurid. Kõik kunstiliselt olulised raiddetailid valmistas kiviraidur Jacob Dam, tuulelipud tegi vasksepp Melchior Richter, kuldamis- ja maalimistööd Andreas Kirp.
Hoone arhitektuur jäi seotuks varasemate, osaliselt isegi hilisgooti traditsioonidega, millele viitavad põhjafassaadi kõrge teravnurkne viil ja keskaegsetele elamutele ning aitadele tüüpilised vintskapid, luugiavad, tugipiilarid jne. Põhimõtteliselt uus, põhjamaisele alalhoidlikuma suunaga barokkstiilile lähenev käsitlus avaldub eelkõige põhjafassaadi rangelt sümmeetrilises lahenduses, suhteliselt kõrgetes ümarkaarsetes portaalides ja kunstimaitses toimunud muudatusi järgivas raiddekooris.
1781. a. on juttu hoone rentimisest laevnikele ja sajandi lõpus on seda nimetatud ka viljaaidaks.
Alles 19. sajandi lõpus hakati seni nimetamisväärsete muudatusteta püsinud pakkhoonet osade kaupa ameti-, kaupluse- ja eluruumideks välja üürima. Lisaks hiljemalt 19. sajandi teisel veerandil fassaadi esimese korruse ette püstitatud kaubaputkadele muudeti aastatel 1894-1921 mitmeid ukse- ja aknaavasid, ehitati kaubaluugid akendeks ning tehti sisemisi ümberkorraldusi. Kaotanud seejuures keldrikorruse võlvlaed ja saanud hoonet ligilähedaselt poolitava trepikoja, on ta säilitanud oma algsed mõõtmed ja üldilme ning jäänud Vana turu arhitektuuriliseks dominandiks.
Eelkõige eksterjööri taastamist taotlenud restaureerimisprojektis (1985, firma PKZ; sisekujundus L. Pärtelpoeg) säilitati hoone traditsiooniline kaubandusfunktsioon.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Vana turg 6 / Viru tänav 2 (Kohvik

Kohvik "Gnoom" Vana turg 6 / Viru tänav 2

Kahest tänavaäärsest peahoonest ja hoovimajast koosnev elamukompleks kahel ajaloolisel kinnistul. Hooned moodustasid mitmel ajalooetapil ühisvalduse. Arhitektuurilt on silmapaistvam Vana turg 6 asuv üldilmelt tüüpiline diele-dornse süsteemis kaupmeheelamu ajavahemikust 1420-60. Hoonestuse varase tekke määras asukoht ajaloolise linnatuumiku liiklusteede ristumiskohas.
Vanim elamu oli tõenäoliselt kivist soklikorrusega puithoone ja püsis kuni 1431. a. Järgnenud ümberehitused ja kultuurkihi kasv muutsid kivist soklikorruse keldriks. Neljakorruselise hoone viilfassaadil domineerib esimese korruse paekivist raidportaal koos diele suurte raidpiitakendega sellest mõlemal pool. Ülemisi laokorruseid tähistavad raidpiiretega luugiavad ja kitsad tuulutuspilud. Barokiperioodi lisandina on säilinud nikerdatud polükroomsed viilulauad. Viilu tippu sobitati 1960.-ndate aastate remondi ajal lõvimaskiga kivi Tallinna Linnamuuseumi raidkivifondist, 1980. a. täiendati seda väikese tuulelipuga.
Viru tänav 2 kohal tänavapoolses osas olnud kiviaita on mainitud 1370. a. Eluruum-kamber kangialuse peal ja hoovipoolne juurdeehitis, nn. bude pärinevad aastast 1430. Käsitöölise töötoa, elu- ja müügiruumi funktsiooni täitnud hooneosa on vanalinna paljude elamutüüpide eripärane esindaja. Lõplikul kujul oli ait kolmekorruseline madala viiluga ehitis. Kapitaalne ümberehitus 1851. a. (arh. A. Gabler) andis fassaadile uue, hilisklassitsistliku kujunduse.
Hoonekompleksi kohandas firma PKZ (ins. arh. A. Macur) 1977-80 kohviku "Gnoom" tarbeks.
Vana turg 6 hoone diele, dornse ja keskpiilariga kelder on enam-vähem algses ruumimahus taastatud.

Teddy Böckler
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee