14:39 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadTolli
  Tolli 8

Tolli- ja pakkhoone Tolli tänav 8

Pärineb varaklassitsismi perioodist, on nüüdseks osaliselt ümber ehitatud. Suur kelpkatusega kahekorruseline keldriga kivimaja ümbritseb neljast küljest tillukest siseõue, ulatudes Tolli tänavast kuni linnamüürini. Tolli tänava äärse peafassaadi allkorrust kaunistab krohvrustika, ülakorruse aknail laiendatud nurkadega ehisraamistuses.
Rajamisel kasutati ära samal krundil varem paiknenud nn. Peeter I linnapalee vundamente ja kapitaalseinu.
Pärast 1712. a. laskis Peeter I sinna püstitada suure kolmekorruselise, keldriga ja mansardkatusega hoone. Vastavalt prantsuse barokklossi klassikalisele kolmetiivakavatisele koosnes see krundi sügavuses paiknenud pea- ja kahest eenduvast hoonest. Tolli tänava äärses tiivas, mille esimest korrust poolitas kangialune läbisõit, olid kahepoolsete paraadtreppidega vestibüülid ja esindussaalid. Kabinetid ja eluruumid paiknesid hoone keskel, majandusruumid põhjatiivas. Linnamüüri ja majandusruumide vahele jäi I korrusel silindervõlvidega käik. Põhjasõja-järgse esimese ja suurima härraselamuna oli tänavafrondist taanduv paleetaoline elamukompleks Tallinna all-linnas täiesti erandlik. Tagasihoidlikule fassaadile leidub kõige enam paralleele Domenico Trezzini loomingus.
Tulekahjus 1757. a. sai palee kahjustada ja jäi ennistamata. Alles 1786. a. paiku rajati varemete asemele tolli- ja pakkhoone. J. C. Moori projekti järgi püstitatud klassitsistlik tollimaja oli põhiplaanilt nüüd juba neljast küljest suletud sisehooviga goonetegrupp; üldjoontes samakujulisena säilinud tänaseni. Tolli tänava äärne peakorpus oli kahekorruseline, linnamüürini ulatunud lihtsad tiibehitised ühekorruselised. Sisehoovi pääses Laia tänava poolt kangialuse kaudu. Linnapaleed meenutavad vaid Tolli tänava fassaadis algse koha säilitanud peasissekäik ja II korruse akende dekoratiivraamistused. Ümberehitusel 1880.-ndatel aastatel kõrgendati hoone tiibu korruse võrra ja muudeti sisekujundust. Kapitaalremondi ja osalise rekonstrueerimisega (uued raudbetoonvahelaed, trepikojad jne.) kohandati hoone 1973. a. arhiivi tarbeks.
Algne plaanilahendus, samuti esimese korruse kapitaalseinad on suures osas säilinud, peaaegu igasuguste muudatusteta on ka II korruse plaan. Linnamüürini ulatunud 3-lööviline võlvitud sammassaal I korrusel on jagatud mitmeks ruumiks ja sisehoovi suubuvaks kangialuseks. Kaduma on läinud kahel pool peaportaali asunud suured ruudukujulised keldriavad ja algselt portaali kaunistanud joonia kapiteelidega sambad ning pilastrid.
Sisaldades hulgaliselt 18. sajandi lõpust pärinevaid elemente, on omaaegne tollihoone tuntav ka nüüdses kujus.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee