19:36 esmaspäev, 23.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadTartu mnt
  Tartu mnt 16

Jaani seegi kirik Tartu mnt 16

Koosneb erandlikult loode-kagusuunalisest madalast paekivihoonest ja seda katva viilkatuse kaguotsale püstitatud 4-tahulisest puittornist. Põhiplaanilt trapetsikujuline. Kooriruum puudub. Omaette sissepääsuga käärkambrist pääseb hoone loodeotsal pääseb pööningule ja torni. Loodefassaadi liigendavad neli aknaava. Ümarkaarse ülaosa ja lihtsa talumiga raidportaal paikneb kagufassaadil. Keldrid on täis aetud.

Rajati tõenäoliselt koos samanimelise seegiga juba 13. sajandi esimesel poolel. Mainitud 1364. a. (capella hospitalis beati Johannis). Algkuju teadmata. 1599. a. rae korraldusel lammutatud, 1648. a. koos torniga uuesti üles ehitatud.
Põhijoontes tänaseni säilinud ilme sai 1724. a., mil hoone laiendati nüüdsete mõõtmeteni ja püstitati uus torn (laternataoline ülaosa muudeti 1781). Tornis kaks kella (1619, 1731) ja kukega tuulelipp.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

EA

Püha Johannese pidalitõbila (seek)

Tartu maantee 16 kvartalis asuv haigete ja invaliidide varjupaik asutati 1273. aastal pidalitõbilana. Asutus tegutsesläbi aegade ,krooniliste haigete tõbilana suleti see alles 1960. aastatel

Keskajal korjus seeki annetustest suur kapital, mida kuueprotsendilise kasumiga välja laenati.Sageli langes laenu tagatiseks olnud kinnisvara seegi valdusesse. Seek kohtles aga oma talupoegi hästi ja viis nad üle mõõdukale raharendile.

Praeguse kiriku eelkäija õnnistati astal 1449. See pole tavapäraelt ida-lääne suunaline, vaid orienteeritud loodest kagusse. Suurem remont tehti 1648. aastal, ümberehitus aga 1724. Siis sai kirik praeguse väljanägemise ja suuruse, rajati kellatorn. Viimati remonditi kirikut eelmisel sajandil. Üheksakümnendate alguses asus hoones ladu. Praegu tegutseb seal Armeenia kogudus.

Sajandeid seegi juurde kuulunud kalmistule maeti viimati 16. sajandil.

Kirj.: muinsuskaitseinspektsioon, Sulev Mäevälja raamat "Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas" (1986).
 
  Tartu mnt 45

Tartu maantee 45

Selles majas elas ülakorruse korteris aastatel 1939-44 rahvusvaheliselt tunnustatud eesti kunstnik Eduard Viiralt. Siin on valminud mitmed tema tuntud teosed.
K. Laane, 1974
 
  Tartu mnt 76

Tootmiskoondise "Liviko" hoone Tartu maantee 76

Ehitati aastatel 1898-1900 tüüpprojekti järgi seoses kroonu viinamonopoli kehtestamisega.
Peahoone on paekivist, eklektiline, neoromaani elementidega, osalt kahe-, osalt kolmekorruseline. Kummalgi pool on ühekorruselised samast materjalist kõrvalhooned, krundi vastasküljel kahekorruseline paekivielamu personalile.
1985. a. valmis peahoonega stiililt sobiv juurdeehitis.

Heino Gustavson

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee