19:34 esmaspäev, 23.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadSuur-Kloostri
  Suur-Kloostri 14-16

Mihkli (Miikaeli) naistsistertslaste klooster Suur-Kloostri t. 14 - 16.

Silmapaistva ehituskunstilise ja kultuuriloolise tähtsusega hoonetekompleks. Kujunes korduvate ümber- ja juurdeehituste tulemusena enam kui 700 aasta jooksul.
Esiehitiseks oli ilmselt Pühale Ventselile pühitsetud kabel, mille eeldatavasti püstitasid taanlased 1219. a. lahinguvõidu tähisena. Kabel oli põhiplaanilt ruudukujuline (sisemõõtmed 15,2 x 15,2 m) ja paiknes nüüdse kiriku idatravee kohal (kolm seina kirikumüüristikus on säilinud).
Kabeli juurde 1249. a. asutatud naistsistertslaste klooster rajas hoonestiku praeguse Aida ja Nunne tänava vahelisele krundile, mille idapiiriks kujunes osaliselt Lai tänav ja läänepiiriks linna kaitsevöönd. Krundi lõunaküljele jäänud kabel täitis nunnade esialgse kiriku ülesandeid. Ajutised ehitised kaitsti paeplaatidega.
Hiljemalt 13. sajandi IV veerandil asuti müüritud klausuuri ehitamisele. Projekteerimise lähtekohaks oli kabel, mis jäeti kavatise kagunurka. Esimesena ehitati kabeli põhjaküljest lähtuv idatiib (pikkus koos kirikuga 68 m) ja osaliselt ka idatiivaga risti paiknev põhjatiib. Neist on säilinud neli suuremat võlvruumi: idatiivas kaks täielikult välja kaevatud kahelöövilist saali (üks arvatavasti kapiitlisaal kahe sambaga, teine ühega) ja põhjatiivas samuti kaks kahelöövilist saali, millest nurgaruum on kesksambaga (täiteprahis on avatud vaid osa algsest võlvidealusest). Need on vanimad olustikulise funktsiooniga ruumid Tallinnas; ühtlasi sai siit alguse linna kahelööviliste saalruumide ning nende omapärase variatsioonina tsentreeriva kesksambaga ruumitüübi traditsioon. Horisontaalse seitlijoonega servjoonelised ristvõlvid on romaanipäraselt lamedad. Võlvitugedeks on Tallinnas erandlikud ümarsambad. Sammastel on kaldpinnalise profiiliga nelinurksed baasid; talumitaolised siirdkapiteelid toetuvad astragaalvõrule ja seovad ümara sambatüvese nelinurkse võlvikannaga; kapiteelidel on reljeefne taimdekoor, mis koos ümara sambakujuga osutavad sugulusele Gotlandi ehituskunstiga (osa motiive sarnased Koeru kiriku kapitaalidekooriga).
Nähtavasti 1310. a. paiku seiskusid tööd klausuuris pikemaks ajaks ehitamiskohustuste tõttu linnamüüril.
14. sajandi II poole keskpaiku ehitati vana kabel täpselt kaks korda pikemaks, varustati tugevate 2-astmeliste tugipiilaritega (Tallinna all-linnas vanimad) ja võlviti 2-lööviliseks avaraks kirikuks. Horisontaalse seitlijoonega roieteta ristvõlvid toetati 12-tahulistele massiivsetele piilaritele (algkuju nähtav üksnes idavõlvikus) ja lihtsatele laiadele konsoolidele; läänepoolsetel piilaritel on on analoogse vormiga konsoolid kahel pikiteljele jäävad külgtahul, kandmaks nunnaderõdu rasket konstruktsiooni, mis hõivas suurema osa kirikust ja muutis selle suurelt osalt kahekorruseliseks (alumine korrus oli üldrahvalikuks kasutamiseks). Kiriku edelanurka ehitati pääsuks võlvidele keerdtrepp ja katuse lääneviilule väike ulgtorn, kus rippus kell.
Valminud kiriku sidus klausuuriga ristikäik, mis oli osaliselt kahekorruseline ja kulges kiriku kohal läbi tugipiilarite (anal. Pirital). Lõunaristikäigu ülemine korrus kiriku kõrval lõpeb omapärase konsoolärkliga (anal. Toompea linnuse Pilsticker), mille kaudu pääsesid nunnad kiriku rõdukorrusele. Kirikutiiva ristikäigu alumine korrus oli ühendusteeks läänetiivaga, mille ehituslugu on lähemalt selgitamata. Tõenäoliselt alles 15. sajandi algul ehitati läänetiiba suurem kahelööviline refektoorium (hiljem aulaks ümber ehitatud). Mihkli kloostri kiriku omapärane võlvruum, nunnaderõdu ja müüritrepid on Tallinna varajase hilisgootika erandlikuks ja mõneti suunavaks esindajaks.

Luterliku reformatsiooni tagajärjel algse funktsiooni kaotanud hoonestik kohandati 1631. a. asutatud gümnaasiumile. Kooli põhiruumid paiknesid läänetiivas ja kahes majas kirikust lääne pool (vanus, lähim ehituslik iseloom ja algne funktsioon teadmata). Põhjatiivas asus 1633 - 1822 Tallinna esimene trükikoda.
1818 - 21 rekonstrueeriti mõlemad vanad majad kiriku lääneotsa juures. 1827. a. kõrgendati korruse võrra läänetiiba, kusjuures selle põhjapoolne lõik muudeti kolmekorruseliseks ja kogu fassaad sai range klassitsistliku kujunduse.
1841- 43 ehitati teistkordselt ümber kooli lõunapoolne korpus vastu praegust Suur-Kloostri tänavat (proj. J. Schellbach). Samal ajal valmis neogooti laadis võlvitud sammasvestibüül. Aula sisekujundus uuendati 1860. a.
Praeguse kolmekorruselise üldkõrguse ja juugendstiili motiividega täiendatud fassaadid sai koolihoonekompleks 1909-10. Uusaegsete hoonekorrustega on täiendatud ka klausuuri ida- ja põhjatiiba, mille algne II korrus pole säilinud. Aja jooksul vähemalt 1,5 m tõusnud tänava- ja hoovinivoo tõttu on keskaegsed esimese korruse ruumid muutunud keldriruumid (vastavalt on tõstetud ka kiriku põrand).

Pidevalt kultuseruumina kasutatud kirikuhoone kohandati 1716. a. apostliku õigeusu riitusele, sisustati pärast osalist ümberehitamist 1732. a. rikkalikus barokkstiilis ikonostaasiga (I. P. Zarudnõi, 1729) ja pühitseti Issanda Muutmise kirikuks. 1776. a. kõrgendati polügonaalne trepikäigumüüristik kiriku edelanurgas barokk-kiivriga torniks, mis asendas endist viilutorni.

Praeguse kuju koos katusekupli, klassitsistlike akende, peaukse ja sisekujundusega sai kirik 1827-30 (arhitekt A. J. Melnikov, juhendas arhitekt J. Bantelmann).

Villem Raam
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee