13:59 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadRaua
  Raua 2

Tuletõrjehoone Raua tänav 2

Arh. H. Johanson, projekteeritud 1936. a., ehitatud 1936-38, torn valmis 1939. a. Paefunktsionalismi näide.

Asub võrdhaarse kolmnurga kujulisel krundil, torn jääb täisnurka. Projekti algvariandis 1935-36 kaarduvad peakorpuse ühekorruselised tiivad ümaralt kaatetitele. Hoones olid ruumid tuletõrjeüksusele (garaazhid, meeskonnaruumid) ja -liidule (juhatuse toad, muuseum, kauplus, klassid, võimla) ning seitse korterit. Maja jaotumine kahe valdaja vahel tingis kaks trepikoda. Garaazhid avanevad siseõuele. Tegelikult sümmeetriline hoone mõjub vabakompositsioonilisena. Elegantne torn, mille sihvakust toonitavad aknavertikaal, galerii ja rõduke, kujundas ühe nurgadominandina endist Politsei platsi. Peakorpuse illuminaatoritaolised ümaraknad viitavad masinaesteetikale. Dekoor peaaegu puudub, vaid väravalaternad on kujundatud lopsaka sepisega (algvariandil rombid) ja peakorpusel on üksikud festoonid. Dekoratiivsust lisab paedetailide erinev töötlus.

Mart Kalm
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Raua 57

Raua tänav 57

Varem Raua t. 57 asukohas olnud maja kuulus Eduard Vilde õe Auguste Landbergi perekonnale. Alates 1908. a. elas siin kirjaniku ema Leenu, kes 1913. a. kevadel suri. Ka 1917. a. kevadel välismaalt kodumaale naasnud Eduard Vilde elas ajutiselt oma õe korteris. Üle kümne aasta (1917-27) oli aga kirjaniku elukohaks üle tänava asunud maja. Selle kohal on uus maja (Raua 24).
K. Laane. Tallinna kultuuriloo radadelt. Tln., 1974
 
  Raua 6

Koolimaja Raua tänav 6

Arh. A. Perna, ehitatud aastatel 1922-23.
Neoklassitsistlik keldri- ja mansardkorrusega kivihoone paikneb krundi keskel, eesõu on kujundatud haljasalana. Kõrge mansardkatus liidab liigendatud hoone skulptuurseks tervikuks. Peafassaadi dominandiks on aulat rõhutav joonia orderis pilastrite ja kõrgete akendega keskrisaliit, kõrgest paekivisoklist kasvab välja portaal, romantilisust lisavad kaar- ja hilisjuugendlikud ovaalaknad esimesel korrusel.
Sisestruktuur on ratsionaalne, interjööri kujundavad tsentraalne trepp ja avarad vestibüülid. Aulat kaunistab neoklassitsistlik stukkornamentika.
Algselt olid keldrikorrusel riietehoiud, käsitööklassid, köök, söögisaal ja ametikorterid, I korrusel klassid, õpetajate toad, raamatukogu ja direktori korter, II ja III korrusel saal-aula näitelavaga, rõdud ja klassid, mansardkorrusel joonistusklassid ja korter.
Modernistlikud juurdeehitused (õppekorpus 1965 ja võimla-ujula 1968, arh. H. Härmson-Volberg) ei arvesta algset arhitektuuri.

Praegu 21. Keskkool.

Liivi Künnapu
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


Omaaegseid esimesi suuremaid koolimaju Tallinnas. Selles koolis on töötanud pedagoog Enn Murdmaa (1874,1957), helilooja ja muusikapedagoog Riho Päts, sõnaraamatute autor ja tõlkija Johan Tamm (1896-1968) jt.
K. Laane. Tallinna kultuuriloo radadelt. Tln., 1974
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee