11:54 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadRaekoja
  Raekoja 4

Elamu Raekoja t. 4

Linnale kuulunud väike üürimaja raeteenrite ja teiste alamametnike majutamiseks. Restaureerituna esindab diele-dornse tüüpi elamu vähemlevinud varianti, ruumidega piki tänavajoont.

Arvatavasti 15. sajandi esimesest poolest pärinevates põhimõõtmetes säilinud nüüdse hoone kohal oli varem kaks majavaldust, mille arhitektuurist puudub täpsem ettekujutus. Krundi läänepoolsel küljel asunud väike kivimaja kuulus juba 1386. a. linnale. 1360. a. jälgitav idapoolsem eravaldus loovutati 1419. a. viilu vaheliseks ehitiseks nimetatuna samuti linnale ja ühendati tõenäoliselt kohe järgnenud ümberehitamisel eelmisega ühiseks tervikuks. Nii tekkinud tagasihoidlike mõõtmetega elamu on trapetsikujulise põhiplaaniga kahekorruseline kivimaja, mida katab peaaegu ühepoolne ja sellisena hilisaegsem viilkatus. Algselt talalagedega kaheruumilisse keldrisse viisid trepid otse tänavalt. Keldrist katusealuseni ulatuva kapitaalse vaheseinaga, samuti kaheruumiliseks jaotatud I korruse idapoolse osa hõlmab eeskoda ja läänepoolse tagakamber. Lihtsa neljatahulise nurgasambaga mantelkorsten-köök on rajatud eeskoja edelanurka. II korrusele viib siseportaal ja müüritrepp eeskoja lõunaseinas. Rekonstrueeritud raidpiitade ja I korruse ulatuses trellitatud akendega fassaadis on originaalsena säilinud teravkaarne välisportaal.
15. sajandi lõpus ja 16. sajandil elasid hoones diplomaatilises ja kaubanduslikus suhtlemises osalenud vene keele tõlgid, mistõttu teda nimetatigi tõlgi majaks (tolkes hus). 1553. a. olid hoones kahhelahjud ja 1554. a. valmistas Sewerin Sniddeker sinna uue sisustuse. Hilisemate ümberehitustega muudeti korduvalt ruumijaotust, konstruktsioone ja avade paigutust.
Hoone ühendamine Raekoja tänav 6 endise raevanglaga ja kohandamine Tallinna Linnamuuseumi filiaaliks (1980, PKZ) lähendas seda algilmele, kuid nõudis ka kaasaegsete vahelagede, lisatreppide jt. muuseumi tehnoloogiast tingitud lisandite rajamist.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
  Raekoja 6 (Raevangla)

Raevangla (bodelie, vanckhus) Raekoja t. 6

Spetsiaalselt vanglaks püstitatud hilisgooti hoone, ainus omataoline Eestis. Säilinud algsetes mõõtmetes ja üldmahus.
Kujult trapetsilähedase, pisut pikliku põhiplaaniga, kahekorruseline keldriga paekivihoone, mida katab kõrge kelpkatus. 1337. a. üldsõnaliselt mainituna (domus tortoris) ja hiljemalt 1370. a. nüüdsel asukohal paiknevana andis Raekoja tänavale varasema nimetuse bodel strate. Vanglas 1374. a. tehtud ehitustöödest ja tookordse hoone arhitektuurist puudub ettekujutus. Ilmselt oli tegemist mahult mõneti väiksema kiviehitisega.
Praeguse üldkuju ja ruumijaotusega hoone püstitati 1441-42. Ehitustöid juhtinud Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister Hans Howensteen raius muu kõrval välja ka lihtsailmelise teravkaarse peaportaali. Siseportaale, aknakive jt. raiddetaile tahusid Gerke van Helmede ning Hans Wiborch. Keldrikorruse kaks piklikku vangikambrit ja nendevaheline väike ruum (kerishüpokaust?) kaeti silindervõlviga. Vangikambrite lõunaseina ehitati tillukesed trellitatud valgusavad. Esimene korrus jaotati eesruumiks ja suuremaks ning väiksemaks vangikambriks. Viimaste vahelt kulgev ja lõunafassaadil lihtsa teravkaarse portaaliga lõppev kitsas võlvkäik ühendab eesruumi kõrvalhoonetest ümbritsetud väikese hooviga. Korruse lõunapoolne osa on kaetud silindervõlviga, põhjapoolne hilisemast ümberehitusest pärinevate servjoonvõlvidega. Massiivse vaheseinaga poolitatud II korrusele viib eesruumist müürisisene keerdtrepp, mis ülalpool kaheks hargneb. Vangikambrid on kaetud silindervõlviga. Hoone lõunaseinas olid õuesillutise alla ehitatud kogumiskaevu ja müüriśahtiga käimlad. Põrandad olid kaetud paeplaatidega. 1442. a. sai hoone kivikatuse. Fassaadiviil(ud) on hiljem lammutatud ja katuse kuju muudetud. Praegune kivist esiseinaga vintskap on hilisem lisand.
1594. a. muudeti aknaavasid, paigaldati uusi trelle ning sillutati põrandaid.
Ulatuslikumat remonti vajas ehitis 18. sajandi keskpaiku. Arvatavasti asendati siis esimese korruse põhjapoolse osa vanad silindervõlvid servjoonvõlvidega ja viidi hoone elamuga Raekoja t. 4 ühise viilkatuse alla.
Linna arestikambrina edasi kasutatud ja alevilaudaks kutsutud vangla likvideeriti 1828. a. ja muudeti seejärel elamuks.
1876. a. anti naaberhoonest uuesti eraldatud ja omaette kelpkatuse saanud vanglahoone fassaadile historitsistlik, krohvraamistuses avade ning korrustevahelise karniisiga liigendatud kujundus.
Uue trepikoja rajamisega idaküljele murti 1935. a. välja osa algseid võlvikonstruktsioone.
Hilisemate lisandite kõrvaldamise ja algupärasele ilmele lähendamise teel kohandati vanglahoone koos Raekoja t. 4 elamuga (firma PKZ poolt) 1980. a. muuseumiks.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee