21:09 teisipäev, 19.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadPirita tee
  Pirita 26, 28

Lillepaviljon ja kohvik Pirita tee 26, 28

EMP 1958 ja 1964, arh. V. Pormeister, sisearhitektid V. Asi ja V. Tamm, valmis 1966. a. Asub laululava ja Näituseväljaku naabruses, moodustades olulise osa Lasnamäe paekalda astangule rajatud ansamblist.
Rohelisel mäenõlval, terrassaedade keskel paikneva hoonekompleksi kompositsiooni printsiibiks on orgaaniline seos ümbritseva looduse ja reljeefiga. Seda näitavad üldplaneering, järsule reljeefile rajatud muruväljakud, trepistike ja terrassidega rõhutatud sissepääsud. Lillepaviljoni (600 ruutmeetrit) näitusesaal on kõrgete vitriinakendega, mis avavad vaated skulptuuride aeda ja merele. Saali interjööri mitmekesistavad dekoratiivsed purskkaevudega basseinid ning idaseinas rõdukorrus.
Lillepaviljoniga liidetud kohvikuhoone suured rahulikud klaaspinnad, lai katuseääris, eriti aga aiapoolne keerdtrepiga fassaad on ajastule iseloomulikud, kohvikuhoones on kaks saali (160+120 kohta). Serveerimisruumist pääseb näidisaeda puitvõrestikuga eraldatud siseõue kaudu.
Terrassil asub kaminaga suvekohvik.

Helju Sirel
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993



 
  Pirita tee 56 ( Maarjamäe suvemõis)

Maarjamäe suvemõis Pirita tee 56

Asutati 17. sajandi teisel poolel suvemõisana "Strietberg".
Esialgse hoonestuse kohta andmed puuduvad. 1811. a. omandas krundi J. G. Clementz, kes rajas siia suhkruvabriku ühes tarvilike elu- ja majapidamishoonete ning veevarustussüsteemiga. Ehitisi piiras üle 4 m kõrgune ja 0,5 m paksune kiviaed. Vabriku järgi hakati seda paika kutsuma Sukrumäeks. 1869. a. sai vabrikuhoone, kus tollal asus Chr. Rotermanni tärklise- ja piiritusevabrik, tulekahjus tugevasti kannatada. 1873. a. omandas krundi krahv A. V. orlov-Davõdov.
1874. a. ehitati endise vabrikuhoone kohale historitsistlikus laadis paekivist suvemõis-loss (arh. R. A. Gödicke) ja mererannani laskuv trepistik-terrass. Krundi peavärav kaunistati kotkastega. 1910. a. ehitati peahoone juurde kahekorruseline kivist pumbamaja. Maa-ala hakati nimetama A. V. Orlov-Davõdovi naise või tütre Maria järgi Marienbergiks.
1930.-ndatel aastatel oli siin hotell-restoran "Riviera-Palais".
1937. a. ehitati peahoone ümber lennukooliks, fassaad muudeti kasarmutaoliseks, samal ajal kujundati endine vabaplaneeringuline park regulaarpargiks.
Interjööris on säilinud vaid peahoone idaküljel asuvas nn. suvesaalis puidust kassett-lagi, lambriid ja R. A. Gödicke projekteeritud värviliste kahlitega ahi.

Üheksast 1-2-korruselisest kivihoonest koosnev ansambel on rekonstrueeritud Eesti Ajaloomuuseumi filiaaliks (KRPI proj. 1978, arh. J. Renter, sisekuj. H. Gans), hävinud trepistik on taastatud vanade fotode järgi.

Silvi Lindmaa
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee