18:24 pühapäev, 20.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadRaekoja plats
  Raekoja plats (Vaekoda)

Vaekoda (wage) Raekoja platsil

Vaekoda oli turuletoodud kaupade kaalumiskoht. Varaseim renesanssehitis all-linnas.
Rajati 1554-55 vabalt seisenud uusehitisena Raekoja platsi loodenurka, nimetati Suureks ehk Uueks vaekojaks (vanem väike kaalukoda paiknes Raekoja plats 11 lääne-poolses osas). Oli põhiplaanilt trapetsikujuline, kahekorruseline, keldri ja kõrge kelpkatusega paekivihoone. Keldri loodenurgas oli kamin ja selle juures põrandas kaev. Idaseina keskel oli kerishüpokaust. Trepid olid hoone kirdenurgas. Kaalud asetsesid kahe massiivse tugisambaga poolitatud I korrusel, kuhu väljakult avanes kaubakoormatega läbisõitmiseks neli ümarkaarset väravaportaali. Ida- ja lääneseinas olid ristkülikulised raidraamistuses trellitud aknad, seinte sisepindu liigendasid niśid. II korrus kujutas endast algselt arvatavasti ühte avarat ruumi, mida valgustasid paeplaatidest palenditega suured ruudulähedased rist-raidraamistuses aknad. Vintskapiga laokorrusele pääses idaseinas oleva keerdtrepi kaudu. Veeninataoliste vaheliistudega muust fassaadipinnast eraldatud II korruse välisseinad olid laotud puhtalt töödeldud kividest ja hoone välisnurgad faasitud paekvaadritest. Renessanss-laad avaldus eelkõige fassaadide horisontaalsuses ja aknaavade sümmeetrilises paigutuses. Akendevahelisi seinapindu ehtisid tõenäoliselt Lõuna-Saksast imporditud kõrgreljeefsed renessanssrõivastuses mehe- ja naisebüstidega medaljonid, mille Lambrort Glandorp ehitustööde lõppjärgus polükroomseks maalis. Pealemaalitud tekstid ja allegoorilised naisfiguurid kaunistasid ka aknaniśśide palendiplaate.
Kõrge katuse ja muude puitkonstruktsioonide ehitamist korraldas linna ehitusmeister Siwerdt Kock, metallitööd tegi Jürgen Kleinsmed ja tuulelipud Tonnies Koppersleger. Ehitise kuuluvust tähistas Michael Stenwerteri raiutud linnavapiga reljeef. Juba 1558. a. seati I korrusel sisse väike vahtkonnaruum ja 1583. a. ning hiljem kasutati hoonealust linna veinikeldrina.
17. sajandi lõpus kaeti II korruse talalagi akantusemotiiviliste maalingutega. 1780. a. paiku püstitati vaekoja põhjaküljele ühekorruseline pritsikuur, 19. sajandi I poolel ühendati mõlemad kitsa vaheehitisega. Ühtlasi rajati nüüd ka mitmeid vaekoja I korruse kõrguseni küündivaid varikatuseid ja kivist seintega poekesi-juurdeehitisi. Koos II korruse linnavalitsuse ametiruumideks kohandamisega ehitati esialgsed aknaavad kitsamaks (1830, arh. J. Schelbach). Samast ajast pärinesid ka hoone nurkadel seisnud kõrged korstnad. '
1930.-ndatel aastatel täielikult juurdeehitistest vabastatud ja mõneti korrastatud vaekoda hävis 1944. a. ning selle varemed lammutati. Kõrgreljeefsed medaljonid ja osa maalingutega paetahvleid on hoiul Tallinna Linnamuuseumi kogudes. Hoone kuju on sillutises asetuselt erinevate parkettkividega ligilähedaselt markeeritud.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993



 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee