18:26 pühapäev, 20.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadRaekoja plats
  Raekoja plats 18

Elamu Raekoja plats 18

Kolmest hoonest koosnev kompleks - viiluga peahoone Vanaturu kael 3, kumera küljega kõrvalhoone Raekoja platsi ääres ja uus abihoone hoovis - hõlmab nelja ajaloolist valdust, mis liideti 1665. a. omanik Johan Höppeneri (Hoeppeneri) ajal. 1367. a. oli sel kohal elamu ja kolm iseseisvat poodi.
Diele-dornse tüüpi elamu Vanaturu kael 3 on üks väheseid nii hästi säilinuist. Üldilmelt hilisgooti stiilis fassaadiga suur mitme laokorrusega kaupmeheelamu ehitati tõenäoliselt väikese, mitmekorruselise tornmaja (14. saj. I pool) müüride baasil 1420. a.
Tänini säilinud ilme sai elamu 17. sajandi lõpul. Fassaadil on keskel kohal suhteliselt madal ja tömbitipuline, ilmselt ümberlaotud kolmeastmeline raidportaal ja sellest kahel pool barokiaegsed lihtsates kivipiitades diele-aknad (varem olid need gootipäraste profiilidega nagu Vanaturg 6). Tallinna hilisgootikale iseloomulikult on viil petikutega. Kolme teravkaarse petiknishi servad on laotud puhtalt töödeldud paekvaadritest. Omanäolise ilme annavad fassaadile 17. sajandil sepistatud müüriankrud. Fassaadiga liitunud väikesed satelliitehitised vastavad ärikeskuse kaubaputkade traditsioonile.

Raekoja plats 18 maja puhul on 1542. a. märgitud värava peal asunud eluruumi, mis tõenäoliselt oli mantelkortsenköögiga kamber. Fassaadi omapäraks on polükroomsete bareljeefidega friis II korruse akende all (1596).
III korruse ja praeguseni säilinud klassitsistliku kujunduse sai hoone 1836. a. Platsipoolsel küljel on vanimaks elemendiks hoovivärava servamõikaga kaarportaal.

Ruumidest on tähelepandav talalae ja paeplaatpõrandaga avar diele. Kogu hoone ilmes on tooniandev barokiagne ümberehitus 1681. a. (aknad, maalitud palklaed ja sillused, kapid ja uksed - peaaegu kõik puitdetailid). Mantelkorstna toeka nurgasamba profiilid on sarnased raekoja kodanikesaali piilariga. Dornses on säilinud palju interjööri detaile: maalingu jälgedega talalagi ja aknasilluse palgid, baroki kõrgperioodile iseloomulik värvikirev nikerdustega siseportaal (restauraator J. Andrejev, 1984) ja mitmed laia raamistusega seinakapid.
Erilist tähelepanu väärib peenelt töödeldud, ornamendirikas kivist siseportaal keldri trepikäigu ees. See 16 sajandi suurmoena pea iga elamu dornses olnud interjööridetail on üks viimaseid stiilipuhtaid näiteid 16. sajandi lõpukümnendilt. Ruumidest on unikaalseim diele peal asuv puidust salvedega ja talalaega laokorrus, säilinuna ainulaadne kogu vanalinnas. Vanadest konstruktsioonidest on säilinud veel kangialuse peal olnud kambri mantelkorsten. Portaaliesine etik ja lõvifiguuriga tuulelipp viilu tipus on rekonstrueeritud.

Hoonekompleks restaureeriti ja kohandati Matkamajaks aastatel 1981-84 kõiki ajaloolisi konstruktsioone ja detaile säilitades (arhitektid T. Böckler, A. Evart, sisearh. A. Nurk) Poola restaureerimisfirma PKZ abiga.

Teddy Böckler
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee