18:25 pühapäev, 20.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadRaekoja plats
  Raekoja plats 15

Linna- resp. raekantselei (stades ehk rades schriverie) Raekoja pl. 15

Oli raekirjutajate ametiruume sisaldanud hoone, kus raad ise sageli just kinnisvarade ostu-müüki ja nende valdamist käsitlenud istungeid pidas. Funktsioonilt Eestis ainus omataoline. Samal krundil paiknesid ka linna keskaegsed lihakarnid (macellum, vlesscharne).
Praeguseks tublisti muudetud arhitektuurilise kujundusega kolmekorruseline keldriga peakivihoone koosneb kahest osast: kitsam, teravnurkse viilufassaadiga Raekoja pl. pool, laiem krundi sügavuses. Viimase keskele jääb tilluke sisehoov, kuhu pääseb läbi kangialuse hoone põhjaküljel. Kogu hoovimaja alust hõlmav keldriruum (21 x 8 m) on üks suurimaid Tallinnas.
Algset raekantselei hoonet on mainitud 1378. a., selle taga asunud lihakarne 1334. a. Põhiplaani mõõtmetes tänaseni püsinud hoone rajati 1432-34. Ehitusmeistriteks olid kiviraidurid Meineke Pawes, Tomas ja Merten.
Kantseleihoone väljaku ääres oli arvatavasti vaid üheruumilise põhiplaaniga, kahekorruseline, trepisõlmega idaküljel, kelder kaetud silindervõlvidega ja pööning kohandatud kaupade hoidmiseks. Teravnurkset viiluvälja liigendasid Tallinna hilisgootikale iseloomulikud kolmikkaarse ülaosaga petikniśid (äärmised vertikaalselt poolitatud). Samaaegselt valmis ka suur kelder õuepoolsete lihakarnide all, mille rajamiseks linn juba 1419. a. loa oli andnud.
See tänini keskaegsena säilinud keldrisaal on piklik trapetsikujulise põhiplaaniga kahelööviline ruum, mida sildavad kolmele neljatahulisele piilarile toetuvad servjoonvõlvid.
Lihakarnide tolleaegsest planeeringust andmeid ei ole. Suurematest ümberehitustest on teada aastatel 1608-09 tehtu, mil maalija Hans Wike uuendas kogu sise- ja välisviimistluse. 1663. a. võeti maha lihakarni õuepoolse seina viil.

Linna veinikeldrina (winkeller) kasutatud suur keldrisaal jäi rae valdusse kuni 1635. aastani, mil see erakätesse läks. 1727. a. paigutati ka kantselei raekotta ja üürile antud maja I korrus kohandati siidikaupluseks.
Lihakarnide juurest jätkunud ja Vene tänavale laskunud jalgtee suleti 18. sajandil.
Karnid lõpetasid tegevuse 1896. a. koos turu likvideerimisega Raekoja platsil.
1914 tehti ulatuslikke ümberehitusi (ins. K. Jürgenson). Ülakorrused kohandati eluruumideks, millega kaasnes trepikodade, vahelagede ja -seinte rajamine. Sellega kaotas hoone oma algse ilme. Petikniśśide kõrvaldamine keskaegselt viilult ja pseudobaroksete motiivide lisamine muutis fassaadi kujunduselt historitsistlikuks. Hoone kohandamisel Eesti Reklaamfilmi ametiruumideks võeti sekundaarsetest lisanditest vabastatud ja korrastatud keldrisaal 1972. a. kasutusele saatepaviljonina.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee