06:18 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadRaekoja plats
  Raekoja plats 11 (Raeapteek)

Raeapteek (apotheke, Apotheka Magistratus) Raekoja plats 11.

Üks vanimaid oma algsel asupaigal tänaseni tegutsevaid keskaegseid pateeke Euroopas.

Pikiküljega Raekoja platsi poole paiknev kahekorruseline keldriga peahoone on põhiplaanilt ristkülikuline paekiviehitis, mida katab profileeritud räästakarniisi ja väikeste baroksete akendega kõrge viilkatus. Fassaadiseina liigendavad kolm kujult ja kujunduselt sarnaste raidpiitadega aknarühma ning keskosast eenduv suur viltunurksete külgseintega konsooltugedel ärkel. Teine, väike barokse ilmega ärkel paikneb fassaadi ida-otsal. Ruumijaotuselt on korrused põhijoontes sarnased, neid poolitab keldrist pööningule ulatuv kapitaalne pikivahemüür. Keldriruumidel on talalaed, ainult läänepoolsel võlvlagi. keldri kesk- ja idaseinas on olnud omaette kerishüpokaustid. Krundi põhjaküljel paiknevad kahekorruseline lihtne hoovihoone ja saia kangiga külgnev väike hilisaegne vaheehitis.

Praegune peahoone ühendab endas kolme algselt eriotstarbelist ehitist. Selle läänepoolses osas tegutses 1358. a. mainitud Väike vaekoda (libra, klene wage), mis rae kiviraiduri Hans Kotke poolt 1453-54 ümberehitatuna täienes Saia kangi suubuva võlvkäiguga. Viile kaunistavad kullatud tuulelipud tegid Bent Koppersleger ja Clawes van der Sittow.
1422. a. mainitud ja umbes 1441. a. selle nüüdsele asukohale paigutatud apteek hõlmas hoone keskmise ja apteekri eluruumid selle idapoolse osa. Nende ulatuslikul ümberehitamisel aastatel 1551-51 rajati mõlemad ärklid, uuendati välis- ja siseviimistlus (maalija Casper Struss), laoti kahhelahjud ning tehti uus sisustus (Ludder de sniddeker). 1640. a. kaunistas Pawel Blum ärklid maalingutega.

1583. a. renditi apteek Johan Burchardtile, esimesele seda kuni 19. sajandi keskpaigani pidanud samanimelistest apteekritest Tallinnas. 1579. a. ostsid nimetatu järglased Väikese vaekoja ja omandasid 1689. a. ka ofitsiinist, laboratooriumist ning kõrvalruumidest koosnenud apteegi, mis seejärel ühise katuse alla viidi. Koos 1727. a. liidetud elamuga Apteegi t. 3, 1742. a. ümberehitatud hoovihoone ja teiste naaberehitistega kujutas nn. Suur apteek 18. sajandil laialdast hoonekompleksi. 1966. a. taastati peahoone esialgne fassaadikujundus (arh. T. Böckler).

Barokiperioodist on peahoones säilinud raidkivist aknasambad, tuulekoja seina sekundaarsena müüritud Burchardtite perekonnavapiga raidreljeef (1635), rekonstrueeritud maalingutega talalaed ja balustraadi ning seinapaneelidega hoovipoolne puittrepp. Tuulekoja aknapõskedel on 18. sajandil loodud allegooriliste naisfiguuridega maalingud.

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


Mitme inimpõlve vältel on apteegi pidajatel Burchartidel olnud tähtis koht ka Tallinna kultuuriloos. Johann (VIII) Burcharti 1802. a. loodud eramuuseumi kogud asuvad tänapäeval Ajaloomuuseumi fondides. Sama J. Burcharti poolt on korraldatud ka esimesi kunstinäitusi.

Raedokumentides mainitakse apteeki esmakordselt 8. aprillil 1422. a. Apteek oli olemas juba varem, kuid 1422. a. sai sellest raeapteek. Edaspidi said apteekrid raelt palka või sõlmisid raega lepingu apteegi kasutamise kohta. Tallinna kodanikud said siit ravimeid veel enne, kui 1430. a. põletati Jeanne d`Arc, veel enne Tudorite võimuletulekut 1485. a. ja veel kaua enne seda, kui Christoph Kolumbus võttis kursi veel avastamata Ameerika randadele (1492).

1483. a. hakkas apteegis tööle Johann Burchart, kes oli pärit Ungarist. Esialgu oli ta apteegisell, hiljem võttis aga kogu apteegi oma hooleks. Sellest ajast peale on apteegi ajalugu paljude aastate vältel seotud Burchartide nimega. Palju aastaid oli raeapteek Johann Burcharti ja tema järglaste käes rendil, seejärel sai see perekonna omandiks.

Keskajal pakkus apteek oma ostjaskonnale lisaks ravimitele ka palju muud: mängukaarte, piipe, värve, rasvaküünlaid, tubakat, haavleid, püssirohtu, janustele pakkus aga apteekrisell meelsasti klaasikese nelgi ja ingveri järgi lõhnavat klaretti, suupistena pakuti klareti juurde apteegis valmistatud küpsiseid.

Ajalukku jätsid oma jälje kaks Burcharti. Üks neist oli Stockholmis diplomi omandanud meditsiiniteaduste doktor, kel olid oma aja kohta erakordselt laiad teadmised. Mitte asjatult ei käskinud surivoodil Peeter I 1725. a. kutsuda kohale kuulsa Burcharti Revelist. Poolel teel Peterburi kohtus aga apteeker kulleriga, kes viis laiali teadet tsaari surmast.

Johannes Burchartile (1776-1838) kuulub väljapaistev koht Eesti kultuuriajaloos; 1802. a. rajas ta koduse muuseumi "Mon Faible". Apteegiruumides kooraldas J. Burchart Tallinna esimesi kunstinäitusi.

1960.-ndatel aastatel tehtud restaureerimistööd andsid apteegi fassaadile endise, 17. sajandi ilme. Apteegi eeskojas võib näha Burchartide vappi, see on raiutud kivisse ja kannab aastaarvu 1635. Meie päevini on säilinud tumedast tammest käsipuud, kontoripult ja kapike, mille raga on sissepääs keldrisse.

Paljud kunagi Raeapteegis kasutusel olnud esemetest on Tallinna muuseumides.

Tamara Tomberg


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee