00:56 teisipäev, 20.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadPikk jalg
  Pika jala torn

Pika jala tornil (nagu Neitsitornilgi) on olnud "kunstitorni" maine. Siin on ka "siurulased" oma koosolekuid pidanud. Siin on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar (1874-1951), Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop.
K. Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974
 
  Pikk jalg

Kuni 17. sajandini oli Pikk jalg ainus tee, mis sidus Toompead alllinnaga. Sel tänaval tunnete end nagu sügavas kraavis - tänavat ümbritsevad mõlemalt poolt kõrged paekivimüürid. nende müüridega eraldas 15. sajandi alistumatu all-linn end võimuahnest Toompeast.

Praegu võivad Pikka jalga kasutada ainult jalakäijad, kuid neile, kes möödunud aastasadade vältel võisid siia sõita hobusõidukiga, polnud see tee mitte kerge. Järsk tõus oli hobustele raske, ja kui sõideti allamäge, tuli osavust näidata kutsaritel. Oma reisimärkmetes kirjutab aastail 1838-41 Tallinnas olnud inglise kirjanik Elizabeth Rigby: "Hoidmaks ära ekipaaźide kokkupõrkamist, hoiatasid kutsarid valjuhäälselt oma lähenemisest. Ka väraval seisev vaht pidi kõva häälega karjuma, et Pikale jalale pööravad sõidukid jõuaksid õigeaegselt kõrvale tõmmata."
Väravast, õigemini Pika jala väravatornist, veel niipalju, et algul oli see puust. Praegune väravatorn on ehitatud 1380. a. Toompea poolel on säilinud müüritises õnarused võre jaoks, mis oli tehtud tugevast tammepuust ja oli kindluse mõttes veel üle rautatud. Ohu puhul lasti võre raudahelate abil alla. All-linnapoolsel müüril võime praegu näha uksevarbu, mis kunagi olid väravatel. Puust uksepooled olid üle löödud sepistatud hiiglasuurte naeltega. Õhtul kell 9 väravad suleti.

Pikale jalale avanes ja avaneb ka praegu veel üks värav. Ka siit käidi juba ammu Toompeale. 15. sajandil ehitati puust väravatorni asemele kivist torn, mis hiljem ühendati naabermajadega.

Värav, mis oli üle löödud peaaegu alustassi suuruste raudnaeltega, ilmus siia 17. sajandil. Siit jõuame väikesele tänavale, mida nimetatakse Lühikeseks jalaks.

Tomberg, Tamara. Tallinn. Reisijuht. Tallinn, 1990

Pika jala ja Lossi platsi nurgal oli 17. sajandi algul kolm maja. Peale suurt põlengut 1684. a. olid nad vähesed allesjäänutest. Majad ehitati hiljem kokku üheks suureks esinduslikuks hooneks.
Selle kinnistuga on seotud paljud suured baltisaksa suguvõsad - Pahlenid, Essenid, Ungern-Sternbergid jne. Siin on olnud EV riigivanema tööruumid, mitmed ametiruumid.
1993.-1995. a. restaureeris hoone AS Restauraator ja nüüd asub siin Saksamaa suursaadiku residents.

Tallinn/ Viru väravast Hirveparki. Koostaja Tiina Mägi. Tln., 1997
 
  Pikk jalg 14

Elamu Pikk jalg 14

Suuremasse hoonekompleksi kuuluv neorenessanss-stiilis elamu, ümber ehitatud 1848. a., arhitekt A. Gabler. Kohtu t. 2 poolne kolmekorruseline osa on hilisem.
Itaalia palatsosid järgiva hoone Pika jala poolse peafassaadi tõstab esile suurte kaarakende, rõdu ja profileeritud karniisiga kõrgem keskosa. Hoone keskmes on poolringikujulised (end. salongi-) ruumid. Säilinud on osa kaminaid ja stiilsed uksed.
Praegu raamatukogu valduses.

Karin Hallas

Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee