14:29 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadPikk
  Pikk 71

Elamud Pikk t. 71

Elamud Pikk t. 71, tuntud "Kolme õe" nime all.
Nurgahoonel on hilisgooti fassaad hästi säilinud. Selle viilu kujundavad mitmesuguse kujuga dekoratiivniśid, mille põhjal olid maalingud. Keskel on teravkaarne astmikportaal, selle kõrval olid kaks suurt ristkülikulist raidraamistusega akent (asendati teravkaarsetega 1860.-ndatel aastatel). Majal oli kolm aidakorrust. Viilu sarnasus Pirita kloostrikiriku viiluga viitab samale meistrile. Suhteliselt hästi on säilinud Tolli tänava poolne fassaad, kus oli kolm ümarnissi nagu Pika tänava poolses fassaadiski.
Põhiplaanilt on kõik kolm hoonet erinevad.
Suures nurgamajas on tavapäratult vaid diele, eluruum (dornse) ja köök asusid selle taha eraldi ehitatud hoones Tolli tänava joonel. Peahoone oli ilmselt vaid kaubakontoriks. Keskmine hoone on rohkem sarnane Tallinnas levinud kaheruumiliste elamutega; säilinud on mantelkorstnaga diele (praegu kahekorruseline), selle taga kerishüpokaustiga köetav dornse. Väikese hoone sissepääs nagu nurgamajalgi asus küljel, kust kumeralt eenduva müüritrepi kaudu pääses ka ülakorrustele.
Maja ruumijaotus oli ebatüüpiline: Pika tänava pool asus mitte diele, vaid dornse ja selle taga mantelkorstnaga köök; arvatavasti juba algusest peale kasutati elamiseks ka teist korrust.

Hoonete täpne ehitusaeg ei ole teada. Suur nurgamaja võis valmida enne 1415. a., mil valmis keskmine maja, ja väiksem umbes 1451. a. (tollal iseseisev maja). 17. sajandil asendati keldriruumide talalaed võlvidega.
19. sajandi ümberehitused rikkusid fassaade, kuid siiski just kõigi kolme hoone fassaadidel on säilinud rohkesti keskaegseid detaile. Neid on säilinud ka hoonete sees: siseportaalid, raidkonsoolid, müüritrepid, mantelkorstna sambad (keskmises ja väikese majas), talalaed jne. Kunstiväärtuste hulka kuulub ka peahoone rikkaliku nikerdusega barokkstiilis välisuks (1651). Keskmise maja välisuks on klassitsistlik (19. sajandi esimene veerand).

Boris Dubovik
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee