14:26 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadPikk
  Pikk 41

Pikk t. 41

Elamukompleks 14. - 15. sajandist. Kvartalit algselt läbinud kitsas kinnistu hoonestati 14. sajandil. Seejärel mainivad ürikud kahe kambri ja aidaga elamut Pika tänava ääres, kaht aita Laia tänava joonel ning sauna ja talle krundi keskel. 1445. a. eraldati Laia tänava äärne osa sissepääsuga hoovi; enne 1462. a. tehti külgnev ait väravahooneks. Praeguse mahu saavutas 18. sajandil, mil lammutati mõlema hoone viilud ja tehti uus fassaad, millel on neli rokokookapiteeliga pilastrit ja III korruseks iseloomulik madal mezzanino, ühtlasi rajati uus kivikatus. Uues lihtsas horisontaalsust taotlevas varaklassitsistlikus fassaadis säilis vana mõikaga väravaportaal (19. saj. ümber kujundatud). 19. sajandi teisel poolel lisati neorenessanss-stiilis nikerddekooriga välisuks ja osa sisekujundust (trepp, ahjud jm.).
Põhiplaanis on mõlemal elukorrusel hästi säilinud diele-dornse, mantelkorstna ning kõrvaloleva värava seinamüürid. Dornse on algse suurusega, vaid selle pealne ruum teisel korrusel on vaheseintega tükeldatud (säilinud on stukkdekoori ja paneele). Sügav diele (suhe dornsega 2:1) on väravahoone taga laiem; selle ja mantelkorstna vahele jääb läbikäik hoovi. Fassaadil nähtav mezzaninokorrus oli avar pööninguruum, millest väravahoone pealne osa ehitati korteriks 1951. a. Pööningu lõunaseinas on ridamisi omapärased suured eenduvad plokid, põhjaseinas silluskaared. Diele ja dornse all on avar kesksambale toetatud sekundaarsete ristvõlvidega ruum, endise aida keldris lihtne võlvlagi.
18. sajandi üldilmega kõrvalhoonetest on vanim praegune kahekorruseline võlvitud keldriga ja astmikakendega elamu (15. - 16. saj. saun?). Tallid-tõllakuurid tehti 1887. a. (R. Knüpffer) ja 1908. a. (E. Jacoby) kõrgemaks; ka nende põhiplaan on muudetud.

Marta Männisalu
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee