14:24 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadPikk
  Pikk 28

Elamu Pikk t. 28

Üks esimesi barokkelamuid Baltimaadel, tuntud Roseni majana. Selle ehitas 1670-74 Tartu õuekohtu viitsepresident Axel v. Rosen kaua varemetes seisnud kahe keskaegse maja kohale. Ehitustöid juhtis ehitusmeister-kiviraidur Gert Fohrberg (Gerdt Vorberg), abistas ehitusmeister Hans Foss (Voss). Projekti autoriteks võivad olla G. Teuffel, M. Frants või J. T. Albinus.
Aastatel 1763-1982 kuulus maja keiserlikule admiraliteedile, seejärel läks krahv M. Nierothile, kes lasi hoonet F. Kordese projekti järgi mõnevõrra muuta (aknad tehti hostoritsistlikeks, ehitati ümber õuehooneid). Ümberehitusi tehti ka järgmise omaniku W. v. der Bergi ajal (rõdu 1902, osa avasid ja treppe 1907 jne.). 1929. a. anti osa ruume Pikk t. 26-le.

Hoone on kahekorruseline, kõrge kelpkatusega. Fassaad on pallaadiolikult sümmeetriline. Erilise pidulikkuse annavad elukorruseid läbivad jõulised joonia kapiteeliga pilastrid ning baroksed ehistahvlid pea- ja mezzaninokorruse akende vahel. Eelnevat täiendab peakarniisilt tõusev Rosenite polükroomse vapikompositsiooniga kolmnurkviil. Nii vapp frontoonil (omaniku initsiaalidega A R) kui ka kvaliteetse töötlusega kapiteelid on raidkivist, oletatavasti Winant Nacke töö. 18. sajandi teisel poolel olid fassaadi kaheksa pilastrit puna-valgeks marmoreeritud (J. M. Platz, 1783). Ehitise head proportsioonid, tihe pilasterliigendus ja kõrge kelpkatus viitavad Hollandi ning Rootsi eeskujudele, samuti seostele Narva barokkehitistega.
Siseplaneering sõltub maja keskkohta läbivast võlvitud kangualusest, kust pääseb õuele ja ka trepikotta maja õueküljel. Kangialusega kaheks võrdseks osaks jagatud soklikorruse ebakorrapärane põhiplaan tuleneb nähtavasti keskaegsete hoonete (mainitud 1396 ja 1398) müüristikust. Ülakorruste ruumid reastuvad anfilaadselt mõlemal pool maja pikisuunas poolitavat siseseina, kusjuures algne plaanilahendus (fikseerituna 1798. a. plaanidel) on hästi säilinud.
Sisekujundus on muudetud. Puutrepp ja lihtsad stukklaed suuremates ruumides tehti 19. sajandil. Kõrgetesse rist- ja silindervõlvidega keldriruumidesse pääses algul trepikojast (nüüd õuelt).
Fassaadi algsest kujundusest on säilinud kangialuse sepishingedega puitvärav.

Koos elamuga valminud majandushooned ääristavad krunti maja taga, moodustades kastellilaadse planeeringu. Need on enamasti keldriga, hiljem kõrgendatud ning saanud uudse ilme.

Marta Männisalu
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee