04:13 reede, 21.09.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadPikk
  Pikk 26 (Mustpeade vennaskonna hoone)

Mustpeade vennaskonna hoone Pikk t. 26

Unikaalne renessanssehitis. Kaupmeeskonna noorte organisatsioon (loodud 1399. a.) omandas kinnisvara Pikk t. 26 aastal 1531. Kaheruumilisel kaupmeheelamul oli juba siis erinevalt teistest omataolistest eeskoja peale ehitatud suur saal.
Järgnenud ümberehituses 1531-32 pikendati ja kõrgendati selle dornset; nii saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosa huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise, -joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908. a.).
Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel.
Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640.
Renessanssfassaad kajastab Madalmaade, eeskätt tema looja A. Passeri kodumaa Hollandi eeskujusid.
Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. 18. sajandi teisel poolel laiendati maja mõõtmeid hoovil olnud aitade ümberehitamisega (arh. J. Schultz) ning 1806. a. omandatud naaberhoone, Oleviste gildimaja eeskojaga, mille fassaadil on säilinud eelmiste omanike G. Burchardi ja D. E. zur Mühleni vapid (1749).
Suur kahelööviline sammassaal likvideeriti 1908. a. sisemise ümberehitusega (arh. W. Neumann). Selle asemele kujundatud saal sai pilastritega liigendatud seinad ja tasapinnalise lae. Vanu raidpiilareid kasutati orkestrirõdu toestamiseks, sh. ka ehitusaastat m cv xxxij (1532) kandev osa.

Oleviste gildi saali juurdeostule 1919. a. järgnenud sisemise ümberkujundusega (1919-22, arhitektid H. Johanson, E. Habermann, E. Jacoby jt. E. Kühnerti juhtimisel) sai Mustpeade klubi mitmed uueilmelised ruumid, sh. restorani, raamatukogu, maaligalerii, keegli- ja piljardisaalid, kuid ruumide senised kapitaalseintega määratud mõõtmed säilitati. Ruumide kaunistamiseks kasutati ka vanu dekoratiivseid ehitusdetaile - lamale lõvile toetatud sammas Olevi saali ees, aknasambad (17. sajand) jm. Hoone renessanssfassaad jäi ümberehitustest puutumata.

Aastatel 1982-85 valmis RUPI "Eesti Ehitusmälestised" tööna hoone restaureerimiprojekt (arh. T. Mikson, sisekujundus A. Maasik), ehit. Poola firma PKZ.

Marta Männisalu
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

Mustpeade vendade majas näidati meile hiiglasuuri karikaid, millest vennad mustpead jõid vanasti malvaasiat (magus viinamarjavein), näe kõige vanem neist tehtud hirvejalast. Sellest jõi Peeter Suur Mustpeade seltsi terviseks, mille liikmeks ta astus pärast linna vallutamist. Peeter, Katariina II ja Aleksander I kinkisid igaüks seltsile hõbedast karika, mis kujutas enesest metskitse jalga. Paljud kruusid on puust, käepidemetega, vaagnad aga on peaaegu kõik ilustatud Püha Mauritiuse kujutisega, kes oli sünnilt maur ja ameti poolest väejuht. Eriti meeldis mõttekas karikas, milles kuulikesel ujus hõbedast poiss. Asi seisis osavuses uputada hõbedast poiss ninaga vette, muidu täideti karikas uuesti nii kaua, kuni uppus jooja mõistus.

A. Bestuźev-Marinski. Kirjad Revelist. (1820)

Läksin kõigepealt Mustpeade (Schwarzenhäupter) klubisse. Sissekäigu kohal ripub seltsi vapp - mauri pea, külgedel kaks relvastatud ratsaniku skulptuuri, mälestus tollest kuulsast turniirist, mille ordumeister Hermann von Brüggeney korraldas Suurel turul (Raekojaplatsil), kus keegi noor kaupmees, Mustpeade vennaskonna liige, ühe rüütli sadulast maha paiskas. Eeskojas ripub Hansa laevade mudeleid. Alumist saali kasutatakse mängu- ja tantsuruumina; selle süngete võlvide all on kümned sugupõlved kõikvõimalikke tantse tantsinud ja kõik mängud, alates täringuist ja lõpetades vist prefaransiga, ära mängitud. Tehke oma jalad tolmust puhtaks, kui sisse astute sellesse päratusse ruumi, mis nelja sajandi jooksul kõikide Euroopa rahvaste tubakasuitsust läbi immutatud.
Ülemises saalis hoitakse seltsi aardeid: Gustav Vasa, Ivan Groznõi ja Kaarel XII näopildid, Püha Brigitta altarikuju, mille mustpead päästsid kloostri rüüstamisel, padatrumm, mis võeti tatarlastelt võitluses nende vastu, lipp, mis kandis deviisi: aut vicendum, aut moriendum (s. o. Võita või surra), keisrite poolt mitmesugustel aegadel kingitud pokaalid, kuulus kitsejalakarikas ja lõpuks Mustpeade vennaskonna raamat : das Schwarzenhäupter Brüder Buch. Lehitsen seda suurepärast käsikirja, millesse mõned keisrid, literaadid ja artistid oma nime on kirjutanud. Esimesel leheküljel loete kalleid ridu: Pjotr, Revelis, 26. detsembril 1711, andis Mustpeade vennaskonnale 30 tukatit.
Mustpeade sõjaline ja kaubanduslik ühing, mille saksa, hollandi ja rootsi kaupmehed asutasid 15. sajandi keskel, sai oma nime sellest, et ta oli valinud oma patrooniks Püha Mauritiuse, kes oli sünnilt neeger. Ta oli asutatud Saksamaa samasuguste koondiste eeskujul, et kaitsta linna välisvaenlase ja parunite surve eest, ning osutas omal ajal Revelile suuri teeneid. Iga kord, kui linna ähvardas hädaoht, seisid Püha Mauritiuse ühingu liikmed selle kaitsjate ridades. Ordu statuudi järgi valiti vennasteks-ratsanikeks noormehi kaupmeeste ja kaupmehesellide hulgast, kes pidid tingimata vallalised olema. Räägitakse, viimane tingimus tehti selleks, et mustpead ei tohtinud hallide juusteni elada, kuid näib, et see pole õige, sest ma nägin nende hulgas rohkesti valgejuukselisi.
A. Miljokov. Reis Revelisse ja Helsingforssi aastal 1849


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee