13:48 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadNiguliste
  Niguliste 13 (Niguliste kirik)

Niguliste kirik Niguliste t. 13

Niguliste kirik koosneb polügonaalse kooriga kolmelöövilisest basilikaalsest pikihoonest, mitmeastmelise barokk-kiivriga massiivsest läänetornist ja eriilmelistest kabelitest põhja- ja lõunaküljel.
Rajati tõenäoliselt kohe pärast 1230. a. Ojamaa kaudu Vestfaalist ümberasunud saksa kaupmeeste poolt. Vanim hauaplaat 1309, ürikuis mainitud 1315.
Esmalt ühelöövilisena mõeldud hoonest valmis vaid paksude müüridega, põhiplaanilt kvadraatne (12,45 x 12,45 m) ja sirge lõpmikuga kooriruum, mis ehitustööde katkedes jäi mõnda aega sellisena püsima. Selle arhitektuurilisest ilmest pole andmeid.
13. sajandi lõpus valmis lai kolmelööviline pikihoone koos läänetorni allosaga ja kahevõlvikulise käärkambriga koori põhjaküljel. Nelja traveega pikihoone oli niisama pikk ja lai kui nüüdne (26,4 x 31,7 m), ka löövid olid niisama laiad, kuid traveede pikkus mõnevõrra erinev. Külglöövidest tunduvalt kõrgem kesklööv kujundas arvatavasti pseudobasilikaalse ruumipildi. Külglöövide võlve kandsid kolm paari neljatahulisi piilareid ja laiad liseenid külgseintel. Kesklöövi kattis lame talalagi või avatud katusekonstruktsioon. Külgseintes asusid üksteise vastas teravkaarsed raidportaalid. Peasissepääsul põhjaseinas oli kõrge vimpergiga kroonitud ja rikkalikult liigendatud palestikuga portaal (praegune arhivolt on hilisem). Selle kujunduses Tallinnas esmakordne sirge talumivöö mõjutas siinse portaalikunsti arengut kuni hilisgootika lõpuni. Kolmikkaarelise avaga kaheastmeline lõunaportaal jäi kompositsioonilt erandnähtuseks. Aknad olid praegustest madalamad ja tunduvalt kitsamad. Kindlusetaoliselt suletud välisilmega torn ei ulatunud pikihoone külgseintest kuigi palju kõrgemale. Kaitsemüürideta linna rajatuna oli algkirik ühtlasi ka kaitsekirik. Torni ülakorrustele, pikihoone välismüüre palistanud kaitsekäikudele ja löövipealsetesse pelgupaikadesse pääses põrandast kõrgel paikneva kitsa portaali kaudu lääneseinas. Algkiriku üldkuju ja ehituskehand, mille põhiosadeks olid suhteliselt lühike ja lai pikihoone, kesklööviga ühelaiune, sirge lõpmikuga koor ning kuubitaoline madal läänetorn, pärinesid Eesti ala sakraalarhitektuuri mõjustanud Vestfaalist. Algkiriku ehitasid Ojamaa päritolu või koolitusega meistrid.
14. sajandil lisati seni juurdeehitisteta pikihoonele rida kabeleid: torni põhjaküljele püstitati 1342. a. mainitud Püha Barbara kabel, mille kuju pole teada, ja selle kõrvale peaportaali ette arvatavasti roidvõlvidega kaetud kahevõlviline Püha Jüri kabel. Idas külgneb sellega sama sajandi lõpus ehitatud nn. Väike kabel, mis ühendati põhjalööviga kahe kõrge kaarava abil. Torni lõunaküljele rajatud esialgne Püha Matteuse kabel (mainitud 1370) oli samuti kahe võlvikuga.

Praeguse kuju ja ilme said koor ja pikihoone pärast ulatuslikku rekonstrueerimist umbes 1405-20. Vana koor ja külglöövide idaseinad lammutati, nende asemele ehitati siis pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmikuga ja külglöövide pikendustest moodustuva ümbriskäiguga kolmelööviline kooriruum. Pikihoone külgseinad säilitati ja kirik jäi endiselt kolmelööviliseks, kuid uute piilarite mõningase ida suunas nihutamisega muudeti traveede pikkust. Ühtlasi ehitati akendega kõrgsein ja basilikaalne kirik kaeti kõrgete lihtsate servjoonvõlvidega. Piilarid jäid pikihoones endiselt neljatahulisteks, kuid koorilõpmikus said saleda kaheksatahulise kuju. Vööndkaared on lihtsa profiiliga ja konsoolid geomeetrilise vormiga. Kõrge kaarava abil pikihoonega ühendatud tornialune võlvik muutus nagu kesklöövi pikenduseks. Põrand jäi endisele kõrgusele, aknad tehti suuremaks ja lõunaportaal asendati väiksemaga. Koor muutus pikihoonega kõrguselt võrdseks: nii seoti kogu hoone kompositsioonilt ühtseks tervikuks. Koori põhjaküljele ehitati uus kahe võlvikuga käärkamber; välisseinte vastu rajati puhastest kantkividest tugipiilarid.
Tüübilt Tallinna keskaegses sakralarhitektuuris täiesti erandlikuna on Niguliste kirik katedraalkooriga basiilika tugevasti redutseeritud variant: selle eeskujuks oli eelkõige Põhja-Saksa arhitektuuriregioon. Detailide valikul olid määravad kohalikud ehitustraditsioonid.
1423. a. tuli kesklöövi katusest kõrgemale kerkinud torni ehitamine katkestada. Hilisgooti kujul valmis torn 1515. a., mil seda kõrgendati ümarkaarsete petikniśśide ja avadega liigendatud korruse võrra (müürseppmeister Andreas Mo(o)r) ja püstitati nelja väikese nurgatornikesega telkkiiver. Aastatel 1486-93 laiendati Püha Matteuse kabel nüüdseks, profileeritud keskpiilariga neljavõlvikuliseks ruumiks. Selle fassaad kujundati Tallinnale iseloomulike petikniśśide ja ja ehisseinast ümbritsetud esindusliku astmikportaaliga (müürseppmeister Andreas Kam).
1651. a. ehitati B. v. Roseni väike hauakabel. 1673. a. püstitati Püha Jüri kabeli läänevõlviku kohale G. A. v. Glodti barokkstiilis hauakabel ja eeskojaks muudetud idavõlvik sai 1671-78 voluutviilu, kujude ning sammasportaaliga barokse fassaadi (müürseppmeister Hans Kindt, kujur Winandt Nack).
Ohtlikult vajuma hakanud läänetorni kindlustamisel 1682-95 kõrgendati seda nurgaliseenidega korruse võrra ja püstitati uus barokkstiilis kiiver (ehitusmeistrid hans Dorsch, Georg Winkler).
Viimaseks ehituskunstiliseks lisandiks jäi endise Püha Barbara kabeli (lammutatud 16. saj.) kohale 1773. a. ehitatud P. A. v. Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 1846-50 lammutati ja uuendati avariiolukorda sattunud koor (ins.-major J. v. Oldenburg).

Hävis 1944. a. sõjatules. Restaureeriti 1953-84 ja kohandati muuseum-kontserdisaaliks (kunstiajal. M. Lumiste, arh. I. Seibe, sisekujundus E. Reitel, tornikiiver arh. T. Böckler, ins. V. Buldas).

Sisustusest on säilinud hauaplaadid ja nende fragmendid (14. - 17. saj.), peaaltar (1481, Herman Rode), Surmatantsu maali algustükk (15. saj. lõpp, Berndt Notke), Püha Antoniuse altar (16. saj. algus), Johann Holbingi portree-epitaaf (u. 1558), Antonius v. d. Buschi raidepitaaf (u. 1608, Arent Passer), Püha Kristoforuse figuur (1625, Tobias Heintze), B. v. Roseni kabeli ehissein (1655, Frantz Hoppenstätt), vappepitaafid (17.-18. saj.), kandelaaber (u. 1519), kroon- ja seinalühtrid (16.-18. saj.).

Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee