14:41 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadTallinnTänavadNarva mnt
  Narva mnt 95 (Laululava ja Lauluväljak)

Laululava ja Lauluväljak Narva mnt. 95

EP 1957-60, arhitektid Alar Kotli ja H. Sepmann, konstr. E. Paalmann, konsultandid H. Laul ja J. Aare, akustika H. Oruvee.
Lauluväljak, arh. H. Sepp, haljastus arh. V. Pormeister, valmis 1960. a. Arhitektuurilise, funktsionaalse ja konstruktsioonilise lahenduse orgaanilises ühtsuses koos erakordsete asukohatingimustega on elegantse lakoonilise kujuga laululava silmapaistvamaid ehitisi Eesti sõjajärgses arhitektuuris. Asub Lasnamäe nõlva jalamil Pirita tee ja Narva maantee vahel umbes 30 ha suurusel alal ulatuslikus mereäärses haljasvöös; lõunas piirneb see Kadrioru pargiga, põhjas liitub Pirita aiandussovhoosi näidisaia ja Näituseväljakuga.
Esimene laululava ehitati siia 1928. a. (arh. K. Burman). Uus laululava projekteeriti arh. Alar Kotli I preemia saanud konkursiprojekti (1957) alusel. Monumentaalne, maailma arhitektuuripraktikas ainulaadne vabalt rippuva hüperboolse paraboloidi kujuline akustiline ekraan kujundati vantkonstruktsioonina kahe kaare vahele. Ekraani põhimõtteline konstruktsioon lahendati ins. H. Laulu juhendamisel TTÜ-s Alar Kotli maketi alusel valmistatud mudeli katsetamise teel. Lahenduse häid akustilisi omadusi tõestasid arh. H. Oruvee katsed mudelil. Arhitektuurilise osa tööjooniste koostamises osales arh. U. Tölpus.

Laululava kujutab endast akustilise ekraani all olevat astmelist, põhiplaanilt segmendikujulist amfiteatrit, mille klombitud paekivist külgseinad ulatuvad ette ning lõpevad paekivist tornidega. Lõunapoolne madalam torn on raadio- ja telereporteritele, kogu väljakut valitsev 42 m kõrgune põhjatorn kannab traditsioonilist laulupeotuld. Akustilist ekraani kandva 38-mm terastrossidest vantkonstruktsiooni võrgusilmad on 3x3 m. Lauluväljaku-poolne kaldne kaar on 2 m jämedune 400 tonni raskune betooniga täidetud terastoru, mis toetub võimsatele raudbetoonist külgtugedele. Nende vahekaugus on 73 m, kaare kõrgus maapinnast 32 m. Tagakaar toetub raudbetoonpostidele. Vantkonstruktsiooni trosside külge on monteeritud puidust laekilbid. Ekraani 75x32 m suurune pind suunab lauljate hääle õle väljaku, tagades kõikjal hea kuuldavuse. Laululava amfiteater, mille moodustavad 50 kaarduvat betoonastet, on kasutatav nii estraadina kui ka tribüünina. Allapööratud istepinkide korral saab igale astmele paigutada kaks lauljateviirgu ja lava võib mahutada kuni 20 000 lauljat. Lava all on kolmel korrusel avarad ruumid, kuhu kogunevad lauljad oma etteastete ootel ja kus korraldatakse ka näitusi jms. Laululava tagumine, merepoolne sein on raudbetoonsammastega, mille vahel on suured klaasitud pinnad.
Laululava ja Lasnamäe nõlva vahele jääv 200 m pikkune ja 175 m laiune ellipsikujuline väljak on ruumikujunduslikel ja akustilistel kaalutlustel piiratud pärnapuudega. Lauluväljak mahutab 200 000 pealtvaatajat.
Laulupidude ajal paigaldatakse pingid ka laululavaesisele muruväljakule, istekohti on siis ligi 50 000; muul ajal saab seda kasutada vabaõhukontsertide ja -etenduste paigana.

Ansamblit täiendab Lasnamäe veerule eesti üldlaulupidude 100 aasta juubeliks püstitatud memoriaalansambel (1969, arh. A. Murdmaa) - üldlaulupidusid tähistavate graniittahvlite aumüür, mille ees on 100 tamme ning graniitrahn M. Lüdigi ja V. Andi laulu "Koit" avaridadega.
1965. a. anti Lauluväljaku, laululava ja Lillepaviljoni projekteerijatele ja ehitajatele (A. Kotli, H. Kukk, I. Kozjomin, H. Laul, H. Oruvee, E. Paalmann, V. Pormeister, F. Ruud, H. Sepmann, A. Shipulin) Eesti NSV riiklik preemia.

Üheaegselt Tallinna omaga ehitati sama projekti järgi (muudatusi on tornide osas) laululava ka Vilniuses.

Oleg Kotshenovski
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee